2/2020 Natalia Levenko. Suure majandussurutise järgselt kasvanud ebakindlus majandusuuringutes – mittelineaarne lähenemine
Eesti Panga Toimetised 2/2020
Elevated survey uncertainty after the Great Recession: a non-linear approach
Avalddatud Levenko, N. (2020). Rounding bias in forecast uncertainty. Research in Economics, Vol 74, No. 4, lk 277−291.
Ebakindlus on oluline makromajandusliku analüüsi kontseptsioon, kuna reaalmajandusele võib avaldada negatiivset mõju, kui majapidamised ja ettevõtted tunnevad tavapärasest suuremat ebakindlust oma sissetulekute ja ka üldise majanduskeskkonna pärast. Majandussubjektide ebakindlus võib pärssida majanduskasvu, moonutada finantsturge ja pikendada majanduse taastumist. Seetõttu on ebakindlus äärmiselt tähtis tegur hiljutise suure majandussurutise ja sellele järgnenud majanduskasvu taastumise analüüsis.
Prognoosiga seotud ebakindluse mõõdikute tuletamiseks kasutatakse laialdaselt Euroopa SPF (Survey of Professional Forecasters) andmestikku. SPF osalised esitavad põhiliste majandusnäitajate, nagu inflatsioonimäär, SKP reaalkasv ja töötuse määr, punktprognoose koos tõenäosusjaotustega. Individuaalsete prognooside alusel saadud uuringuandmete põhjal on võimalik arvutada ebakindluse koondnäitajaid.
Majandusuuringuid ümbritseva ebakindluse levinud mõõdikuks on keskmine individuaalne dispersioon, mida defineeritakse kui individuaalsete prognooside dispersioonide keskmist. Käesoleva uuringu põhieesmärk on analüüsida ja selgitada selle ebakindluse mõõdiku dünaamikat. Keskmine individuaalne dispersioon kasvas suure majandussurutise ajal ja on püsinud kriisist saadik kõrgel tasemel. Seda kõrget taset on aga keeruline põhjendada, kuivõrd ebakindluse mõõdikud on üldjuhul vastutsüklilised. See tähendab, et majandussubjektid on oma tulevikuväljavaadete suhtes kehvadel aegadel keskmisest ebakindlamad ja headel aegadel kindlamad.
Käesoleva uuringu panus teaduskirjandusse seisneb tõestuses, et kuigi keskmine individuaalne dispersioon on teoreetiliselt atraktiivne mõõdik, hõlmab see informatsiooni, mis on makromajandusliku ebakindluse hindamise seisukohast ebaoluline. Analüüs näitab, et keskmine individuaalne dispersioon on otseselt seotud muutustega SPF osaliste modelleerimiseelistustes ja seda nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Tulemused osutavad sellele, et majandusuuringuid ümbriseva ebakindluse puhul ei esine säärast seletamatut kasvu, millele viitab pealiskaudne individuaalse dispersiooni vaatlus.
DOI: 10.23656/25045520/022020/0175
Autori kontakt: [email protected] ; [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
