5/2020 Nataliia Ostapenko. Makromajanduslikud ootused: uudiste tonaalsuse analüüs
Eesti Panga Toimetised 5/2020
Macroeconomic Expectations: News Sentiment Analysis
Kas tonaalsuse või teemade muutus ajalehtedes mõjutab makromajandust? Kasutasin USA tähtsaimate ajalehtede artikleid, paigutades need temaatilistesse aegridadesse kahe meetodi abil: teemamudel ning rühmitatud artiklite vektorkujutis. Pärast seda tegin kindlaks iga artikli tonaalsuse, kasutades leksikaalset lähenemisviisi, lugedes teatud sõnade arvu igas lauses. Seejärel tuvastasin nende temaatiliste tonaalsete aegridade abil, millised uudised on majapidamiste jaoks olulised tööpuuduse, intressimäärade ja inflatsiooni seisukohast.
Üllataval kombel näitasid mõlemad artiklite analüüsimise meetodid sarnast tulemust. Ilmnes, et majapidamiste ootusi tööpuuduse, inflatsiooni ja intressimäärade osas mõjutavad erinevad artiklid. Majandust käsitlevad artiklid on kõige tähtsamad ootuste kujunemisel intressimäärade osas, laene puudutavad artiklid on olulisimad inflatsiooniootuste kujunemisel ning kinnisvarast rääkivaid artiklid on kõige tähtsamad tööpuudusega seonduvate ootuste puhul.
Ühendasin uudiste tähtsamad temaatilised aegread üheks põhikomponendiks ning kasutasin seda lähendmuutujana vektorautoregressionides (vector autoregressions, VAR), et uurida mõju reaalmajandusele. VARides võtsin arvesse ka FRED-MD andmebaasi peamise komponendi, mille abil sai eemaldada uudistes esinenud subjektiivsed arvamused makromajanduslike näitajate arengute kohta. Kasutasin neid kahte lisamuutujat muudel juhtudel tavapäraste VARide puhul majandusaktiivsuse ja rahapoliitika kohta. See võimaldas uurida, kuidas nn pehmed uudised, kus eksperdid avaldavad oma subjektiivseid arvamusi, mõjutavad nn ootuste ülekandekanali kaudu reaalmajandust.
Lisaks sisaldavad VARid reaalse majandustegevuse kohta tööstustoodangu logaritmi, reaalsete isiklike tarbimiskulutuste logaritmi, isiklike tarbimiskulutuste (personal consumption expenditure, PCE) hinnaindeksi logaritmi, Föderaalreservi intressimäära ning tarbijate meelestatuse indeksit majanduse suhtes. VARid rahapoliitika kohta sisaldavad tööstustoodangu logaritmi, tarbijahinnaindeksi logaritmi, üheaastase tähtajaga muutumatu tagasimaksetähtajaga riigivõlakirjade tootlust rahapoliitika indikaatorina ning täiendavat võlakirja riskipreemiat (excess bond premium) rahastamistingimuste indikaatorina.
Uurimistöös leiti, et pehmete uudiste šokk, mis seondub uudiseid kommenteerivate ekspertide subjektiivsete hinnangutega, hõlmab 20% kogutoodangu varieeruvusest pikas perspektiivis. Pikaajaliselt seondub see toodangu ja tarbimise kasvuga. Mõju inflatsioonile ja reaalsele intressimäärale on samuti positiivne, kuid ajutisem. Selle uudistešoki mõju mängib pikemas perspektiivis suuremat rolli kui tarbijate meelestatuse šoki oma.
See tulemus on usaldusväärne ka siis, kui põhikomponendi asemel vaadelda eraldi temaatilisi aegridasid (laenud, kinnisvara, majandus ning nafta/gaas). Kui kasutada VARis neid temaatilisi aegridasid koos majapidamiste ootustega, jõuame sarnase järelduseni: erinevates mudelites hõlmavad uudistešokid umbes 7–27% kogutoodangu prognoosivigade varieeruvusest ning ca 5% tarbimise varieeruvusest pikemas perspektiivis. Veelgi enam, erinevad mudeli spetsifikatsioonid näitavad, et need šokid on mõjukamad kui tarbijate meelestatuse šokid majanduse suhtes. See positiivsete pehmete uudiste šokkide mõju on justkui oodatav positiivne nõudlusšokk endogeense levimehhanismiga.
Lisaks leiti uuringus empiirilisi tõendeid väite kohta, et rahapoliitika ülekandemehhanism seisneb selles, kuidas see mõjutab pikaajalisi intressimäärasid. Majapidamised ei pööra eriti palju tähelepanu uudistele rahapoliitika kohta, kuid uudised laenude kohta mängivad tähtsat rolli nende inflatsiooniootuste kujunemises.
DOI: 10.23656/25045520/052020/0178
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
