3/2021 Anita Suurlaht. Rahapoliitika asümmeetriline mõju Euroopa finantsturgudele
Eesti Panga Toimetised 3/2021
The Asymmetric Effect of Monetary Policy on European Financial Markets
Finantsturgude integreerimine on Euroopa Keskpanga (EKP) oluline poliitikaeesmärk. Selle eesmärgi saavutamine hõlbustab ühtse rahapoliitika sujuvat ja tasakaalustatud ülekandemehhanismi ning muudab selle tõhusamaks. Samas võivad mitmed katsumused seda protsessi takistada. Käesolevas artiklis keskendume kahele probleemkohale, vaadeldes finantsturgude tundlikkust välismaise rahapoliitika suhtes ja rahapoliitika ülekandemehhanismi asümmeetriat euroala riikides.
Artiklil on kolm eesmärki. Esmalt uurime riigisisese ja välismaise rahapoliitika ettenägematute muutustega seotud mõju aktsiaturu üldisele tootlusele ja riskidele viies riigis: Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja Ühendkuningriigis. Teiseks analüüsime, kas ühisel rahapoliitikal on valimisse kuuluvates ELi liikmesriikides samasugune mõju. Viimasena kaalume, kas aktsiaturgude reaktsiooni ootamatutele rahapoliitilistele muutustele mõjutavad majanduse olukord ja turuhoiakud.
Toimetises analüüsimegi EKP ja Inglise keskpanga (BoE) poliitikast tulenevate šokkide asümmeetrilise ülekandemehhanismi mõju varaturgudele ja majanduskliimale Euroopa Liidu siseselt. Seda on erialakirjanduses üldiselt vähe uuritud. Paljudes artiklites on käsitletud rahapoliitika ja finantsturgude seoseid, ent enamik neist vaatleb euroala kui ühtset tervikut, suuresti eirates majanduslikult mitmekesise valuutaliidu dünaamikat.
Riikide aktsiaturgude eurodes nomineeritud indekshindade (CAC 40, DAX 30, FTSE MIB, IBEX 35 ja FTSE 100) igapäevased andmed saadi Thomson Reuters Datastreamilt. Aktsiaturu riski mõõtmiseks kasutatakse aastapõhist realiseeritud volatiilsust igapäevase sageduse juures ning sellist teavet jagab Oxford-Man Institute of Quantitative Finance Realized Library. Selleks et klassifitseerida, kas majadus on laienemis- või langusetapis, kasutame Ameerika Ühendriikide föderaalreservi panga Federal Reserve Bank of St. Louis (FRED) esitatud riigipõhiseid majanduslanguse näitajaid. Meie andmekogumis oleva viie riigi majandususalduse indikaatorite (Economic Sentiment Index) seeria on saadud Thomson Reuters Datastreamilt. Euroala poliitika intressimäära ettenägematuse lähendmuutujana kasutame EURIBORi kolme kuu futuurlepingute intressimäärade ühe päeva muutust, samal ajal kui Libori kolme kuu futuurlepingute intressimäärade muutust kasutatakse Inglise keskpanga rahapoliitiliste intressimäärade ettenägematu muutuse tuvastamiseks. Valimi periood jääb vahemikku 1999. aasta jaanuar kuni 2018. aasta detsember. Uurimisküsimuste käsitlemiseks kasutati sündmuste uurimise metodoloogiat ning aktsiaturu reaktsiooni uuritakse asjaomase rahapoliitika komitee koosoleku päeval.
Uuringu tulemused viitavad sellele, et välismaise rahapoliitika ootamatu kokkutõmbumine on seotud aktsiaturu negatiivse tootluse ja suurema finantsturu riskiga nii majanduslanguse perioodidel kui ka majandususalduse vähenemise ajal. Ehkki rahapoliitika ülekandemehhanismi toimimine on ELi finantsturgudel asümmeetriline, ei avalda riigisisesed rahapoliitikaga seotud ootamatused aktsiate tootlusele ja aktsiaturgude riskidele erilist mõju, eelkõige siis, kui majandus laieneb ja majandususaldus suureneb.
DOI: 10.23656/25045520/032021/0185
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
