6/2021 Mathias Juust. Negatiivse ekspordišoki mõju hulgimüüjate ja otseeksportijate ekspordile
Eesti Panga Toimetised 6/2021
Trade effects of a negative export shock on direct exporters and wholesalers
Eksportivate ettevõtete võimekus kohaneda langenud nõudlusega ühel nende eksporditurgudest võib märkimisväärselt erineda sõltuvalt ettevõtete tunnustest, nagu tootlikkus, ekspordikogemus või suurus. Kui ettevõtte müügitulu väheneb ühel eksporditurul olulisel määral, võib ettevõte proovida oma tooteid teistele turgudele suunata või kohaneda, muutes oma eksporttooteid. Ettevõtte võime ekspordišokiga kohaneda võib seega erineda ka ettevõtete vahel, mis ekspordivad enda toodetud tooteid või vahendavad teiste ettevõtete tooteid.
Ühel turul esineva negatiivse nõudlusšoki mõju eksportiva ettevõtte koguekspordi väärtusele sõltub sellest, kuidas erinevate turgude müügitulud üksteist mõjutavad. Erinevad teoreetilised mudelid ja empiirilised uuringud on leidnud, et müügitulud erinevatel turgudel võivad nii üksteist täiendada, asendada kui olla ka iseseisvad.
Käesolev artikkel uurib, kuidas Venemaal 2014. aastal alanud nõudlusšokk mõjutas juba varasemalt Venemaale eksportinud Eesti ettevõtete ekspordiväärtust. Artikkel keskendub ettevõtetele, mis eksportisid Venemaa embargo alt välja jäänud tooteid ning mida mõjutas seega peamiselt kogu majandust hõlmav sissetulekušokk. Andmestik hõlmab kõiki Eesti eksportivaid ettevõtteid ja aastaid 2010–2018, mis võimaldab uurida nii kõnealuse ekspordišoki lühiajalist kui ka pikemaajalist mõju.
Venemaa 2014. aasta nõudlusšokk oli mitmekülgne ja arenes erinevates faasides. Kõigepealt kehtestasid lääneriigid Venemaa suhtes erinevaid sanktsioone seoses Krimmi annekteerimisega. Vastusena kehtestas Venemaa embargo lääneriikide valitud toidukaupadele. 2014. aasta teises pooles algas Venemaal majanduslangus, mida saatsid maailmaturu naftahindade langus ja kasvav inflatsioon. Veel 2013. aastal oli Venemaa Eesti jaoks oluline eksporditurg, moodustades 11,5% Eesti koguekspordist. 2017. aasta lõpuks oli Eestist Venemaale mineva ekspordi väärtus umbes kolmandiku võrra langenud.
Artikli empiirilised tulemused näitavad, et varasemalt Venemaale eksportinud Eesti hulgimüüjad kohanesid Venemaa nõudlusšoki järel edukamalt kui otseeksportijad. Hulgimüüjate eksporditulu, kelle algsest eksporditulust moodustas Venemaa suure osakaalu, vähenes algul suurel määral, kuid pikemas perspektiivis suutsid need ettevõtted oma ekspordi teistele turgudele ümber suunata. Keskmise Venemaa osakaaluga hulgimüüjad olid kõige edukamad varem Venemaale eksporditud toodete teistesse riikidesse ümber suunamises. Otseeksportijate varasemalt eksporditud toodete väärtus aga langes, kuigi ekspordiväärtuse taastumist toetas mõningal määral eksporttoodete vahetamine.
Uurimuse täiendava järelduse kohaselt on ettevõtte tootlikkus hea indikaator ettevõtte võimekusest kohaneda nõudlusšoki tingimustes. Kõige madalama algse tootlikkusega hulgimüüjate ja otseeksportijate ekspordimaht langes šoki järel rohkem kui kõrgema tootlikkusega eksportijatel. Üldiselt oli šoki negatiivne mõju madalaima tootlikkusega hulgimüüjate ekspordiväärtusele väiksem kui kõige madalama tootlikkusega otseeksportijatele.
Käesoleva töö tulemused pakuvad uut infot selle kohta, kuidas lääneriikide ja Venemaa poliitilised ja majanduslikud pinged mõjutavad ettevõtteid. Samuti illustreerivad tulemused ettevõtete vahelisi erinevusi võimekuses reageerida negatiivsele nõudlusšokile. Esiteks võivad hulgimüüjad ja otseeksportijad šokile reageerimiseks vajada erinevaid riiklikke toetusmeetmeid. Teiseks on tähtis teadvustada ettevõtte tasandi võimekusi (eriti tootlikkust), mis võivad osutada, millised ettevõtted vajavad nõudlusšoki järel enim abi.
DOI: 10.23656/25045520/062021/0188
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
