8/2021 Luca Alfieri, Diana Gabrielyan. Euroopa Keskpanga kommunikatsiooni reaktsioonifunktsioon. Teemamodelleerimisel põhinev analüüs
Eesti Panga Toimetised 8/2021
The Communication Reaction Function of the European Central Bank. An Analysis Using Topic Modelling
Euroopa Keskpank (EKP) vaatas hiljuti üle oma rahapoliitika strateegia. Varasemad strateegia ülevaatused on toonud kaasa ulatuslikke uuringuid EKP rahapoliitika reaktsioonifunktsiooni teemal ning majandusteadlased on hinnanud EKP rahapoliitika reaktsioonifunktsiooni optimaalset rahapoliitikat käsitleva erialase kirjanduse ja EKP enda jagatud üldinfo põhjal tuletatud empiiriliste mudelite abil. Tekstikaeve meetodite kasutuselevõtt on suurendanud huvi keskpangandusega seotud uurimisteemade vastu. Makromajandusalases teaduskirjanduses kasutatakse järjest rohkem tekstikaevet selleks, et analüüsida keskpankade poliitikateemalist kommunikatsiooni. Sealjuures kasutatakse enamikus uurimistöödes tekstipõhiseid andmeid, et suurendada info hulka mudelipõhistes hinnangutes. On ka teisi tekstikaeve rakendamise võimalusi, näiteks EKP sissejuhatavate avalduste tekstide kasutamine inflatsiooni ja deflatsiooni taluvuse määra mõistmiseks või EKP muude teatiste kasutamine, hindamaks keskpanga intressimääraotsuste kurssi. Valdav osa uurimistöid seab eesmärgiks ühendada „sõnad ja teod“ (Cour-Thimann ja Jung, 2020, lk 10; Gerlach, 2007, lk 1), mistõttu peavad poliitika elluviimine ja selleteemaline kommunikatsioon olema kooskõlas, et majandusteadlased saaksid keskpankade kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni hindamiseks kasutada rahapoliitika reaktsioonifunktsiooniga seotud muutujaid.
Selles toimetises on kasutatud teemamodelleerimist, et tuvastada EKP kõnedes käsitletud teemasid. Teemamodelleerimine seisneb masinõppemeetodite kasutamises, mille abil tuvastatakse teatud teemasid erinevates dokumentides. Seejärel teisendatakse need teemad indeksiteks, millest saavad omakorda muutujad, mille abil hinnatakse, kuidas EKP kommunikatsioon reageerib teatavale olemasolevale infole.
Uuringu eesmärk on täiendada kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni1 ja teemamodelleerimist käsitlevat erialast kirjandust. Toimetises hinnatakse, kas teemaindeksid aitavad EKP kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni hinnata üksikasjalikumalt kui varasemates uuringutes kasutatud meelestatuse analüüs või diskreetsed indeksid. Tekstipõhiste andmetena on kasutatud EKP avalike kõnede andmestikku, sealhulgas EKP presidentide, asepresidentide ja nõukogu liikmete kõnesid. Andmeid värskendatakse iga kahe kuu tagant ja neid on võimalik EKP veebilehelt csv-vormingus alla laadida. Käesoleva toimetise andmestik hõlmab ajavahemikku 1997. aastast 2020. aasta jaanuarini. Hilisemad andmed on teadlikult välja jäetud, et kõrvaldada Covid-19 kriisist tingitud mõju.
Empiirilisest vaatenurgast läbib kõnede andmestik hulga töötluseelseid teisendusi, mis on teaduskirjanduses tavapärane. Uurimistöös rakendatud teemamodelleerimise puhul on tegu tõenäosusliku teemajaotuse meetodiga ning kasutatud on mudeli erinevaid variatsioone, et määratleda käsitletavad teemad ja nende optimaalne arv. See on võimaldanud vähendada meelevaldsust teemade arvu valimisel ning selle tulemusel on EKP kõnede hulgast tuvastatud viis põhilist teemat. Nende põhjal on loodud viis teemaindeksit, millest igaüks hõlmab vaadeldud ajavahemikul ja vastaval teemal kõige enam kordunud sõnade kumulatiivset sagedust. Teemaindeksid on seejärel inflatsiooniga regresseeritud ning võetud EKP ettevaadetena ja kvartaalsete, aasta jagu ette vaatavate prognoosidena EKP kutseliste prognoosijate küsitluses.
Teemamodelleerimise tulemused näitavad, et EKP kõnede põhjal tuletatud teemaindeksid võimaldavad teha üksikasjalikumat analüüsi kui diskreetsetel sõltuvatel muutujatel või lihtsatel meelsuseindeksitel põhinevad uurimistööd. Ühtlasi lisavad teemaindeksid uusi vaatenurki keskpankade kommunikatsioonile ja võimaldavad hinnata oluliste muutujate mõju kõikides kommunikatsiooni aspektides. Mõned järeldused on varasema erialase kirjandusega kooskõlas, ent koefitsientide märkide tõlgendamise raskused, võimalik väärspetsifikatsiooni oht tulenevalt mittelineaarsuse või asümmeetria ilmnemisest EKP kaofunktsioonis ning mõningad mittestatsionaarsusega seotud statistilised probleemid tingivad siiski teatava piiratuse.
Uurimistöö tulemused täiendavad makromajandusmudeleid ja tekstikaevemeetodeid kombineerivat teaduskirjandust, võimaldades tuletada teemaindekseid seni uurimata valdkonnas. Lisaks kirjeldatakse uudseid järeldusi, mis täiendavad kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni käsitlevat erialast kirjandust. Teemaindeksite kasutamine võimaldab analüüsida kommunikatsiooni reaktsioonifunktsiooni mitte enam monoliitsena, vaid mitmetahulises raamistikus. Samuti avab uurimus uusi tahke edasisteks uuringuteks kommunikatsiooni ja rahapoliitika reaktsioonifunktsiooni vaheliste seoste kohta.
1 Kommunikatsioonireaktsiooni funktsiooniga mõõdetakse, kuidas keskpanga kommunikatsioon reageerib näitajatele, mida tavapäraselt kasutatakse sama keskpanga rahapoliitika reaktsioonifunktsioonis. See on võimalik tänu asjaolule, et keskpanga rahapoliitika ja kommunikatsioon peavad olema kooskõlas.
DOI: 10.23656/25045520/082021/0190
Autorite kontaktid
Luca Alfieri (corresponding author): University of Tartu, email: [email protected].
Diana Gabrielyan: University of Tartu, email: [email protected].
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
