2/2022 Alari Paulus. Ettevõtete investeeringud, kapitali kasutuskulu ja ettevõtete heterogeensus
Eesti Panga Toimetised 2/2022
Business investment, the user cost of capital and firm heterogeneity
Märkimisväärne osa majanduskasvust tuleb ettevõtete põhivarainvesteeringutest, eelkõige materiaalsesse varasse, näiteks hoonetesse ja rajatistesse või masinatesse ja seadmetesse. Majanduskasvu paremaks mõistmiseks on seega oluline analüüsida ka ettevõtete investeeringute dünaamikat ja mõjutegureid. Üks määravaid tegureid on kapitali kaudne rendihind ehk kasutuskulu, mis ei kajasta üksnes kapitali finantskulu, vaid arvestab ka vara amortisatsiooni ja kapitali maksustamist.
Investeeringute tundlikkust kapitali kasutuskulule on suhteliselt vähe uuritud ettevõtete tasandil kogutud andmete põhjal, mis võimaldavad täiel määral võtta arvesse ettevõtete vahelisi erinevusi. Lisaks on eelnevad uurimused keskendunud peamiselt suurematele lääneriikidele ja suurettevõtetele ning varasematele perioodidele enne üleilmset finantskriisi. Käesolev uurimus käsitleb neid kitsaskohti empiirilises teaduskirjanduses, hinnates mitmeid enamlevinud investeerimismudeleid ulatusliku ettevõtete andmestiku alusel. Andmestik hõlmab kõikide Eesti ettevõtete aruandeid Äriregistrist 1994–2020 majandusaastate kohta.
Tulemused näitavad, et koguinvesteeringute määr on positiivselt seotud tootmismahu muutustega ja negatiivselt kapitali kasutuskuluga, mis on tugevas kooskõlas tavapärase neoklassikalise tegurinõudluse teooriaga. Ettevõtete kapitalimahutused põhivarasse reageerivad toodangu ja kapitali kasutuskulu muutustele mõõdukalt. Saadud hinnangud kapitalimahutuse tundlikkusele kasutuskulu muutuste osas on sarnased teiste hiljutiste uuringute tulemustega, mis tuginevad agregeeritud andmetele majandussektorite või riikide tasemel, kuid väiksemad varasematest hinnangutest, mis põhinevad samuti ettevõtete andmestikel. Seda võib seletada erinevustega valimi koosseisus, kuivõrd tulemused näitavad ka, et kapitali kasutuskulu mõjusus varieerub ettevõtete suuruse lõikes. Nimelt reageerivad keskmise suurusega ja suured ettevõtted pea kaks korda tugevamalt kasutuskulu muudatustele kui mikro- ja väikeettevõtted.
Põhivara kapitalimahutuste tundlikkus kapitali kasutuskulu muutustele varieerub mõningal määral ka majandussektorite lõikes, kuid selged mustrid puuduvad. Tundlikkus on kõrgem põllumajanduse, transpordi ja ladustamise sektoris ning madalam kinnisvara, hotellide ja restoranide valdkonnas. Kapitalimahutuste tundlikkus toodangu muutustele on olnud alates 1990ndate lõpust märkimisväärselt stabiilne ja üksnes vähesel määral seotud majandustsükliga, samal ajal kui tundlikkus kasutuskulu muutustele on märksa volatiilsem ning seotud pigem hinnamuutustega. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse on toodangu ja kasutuskulu muutuste suhtes tunduvalt rohkem tundlikumad kui investeeringud hoonetesse ja rajatistesse.
Kuigi kapitali kasutuskulu osutus ettevõtete investeeringute puhul oluliseks teguriks, on poliitikakujundamise võimalused selle vähendamiseks Eestis praegu piiratud madalate intressimäärade ja madalate kapitali maksumäärade tingimustes.
DOI: 10.23656/25045520/022022/0192
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
