6/2024 Ludmila Fadejeva, Valentin Jouvanceau, Alari Paulus. Tarbijahindade jäikus Balti riikides madala ja kõrge inflatsiooni perioodidel
Eesti Panga Toimetised 6/2024
Consumer price rigidity in the Baltic states during periods of low and high inflation
Aastatel 2021–2023 tabas paljusid piirkondi inflatsioonišokk sellise intensiivsuse ja ulatusega, mille sarnast oli arenenud majandusega riikides viimati nähtud 1980. aastatel. Inflatsiooni järsk tõus oli euroalal kõige drastilisem Balti riikides – Eestis, Lätis ja Leedus, kus inflatsioonimäär tipnes 2022. aasta lõpus 22% tasemel ning oli 2021. aasta jaanuarist kuni 2023. aasta septembrini neis kolmes riigis keskmiselt 11%. Järjekordne episood annab uut teavet hinnašokkide kohta ning selle kohta, kui paindlikud või jäigad on tarbijahinnad ning kuidas hinnad kujunevad.
Hinnakujunduse teoreetilised mudelid eristavad ajast sõltuvat (time-dependent) ja olukorrast sõltuvat (state-dependent) hinnastamist, vastavalt sellele, kas hindade muutmise tõenäosust mõjutab eeskätt see, kui palju aega on möödunud eelmisest hinnamuutusest, või majanduskeskkond laiemalt, sealhulgas inflatsioonitase. Madala inflatsiooni korral viivad need erinevad lähenemised sarnaste tulemusteni, kuid nende järeldused lahknevad suuresti kõrge inflatsiooni keskkonnas. Seetõttu annavad kõrgendatud inflatsioonitasemega perioodid väärtuslikku informatsiooni, mis võimaldab kindlaks määrata praktikas domineeriva hinnakujunduse mehhanismi.
Käesolevas uuringus võrreldakse, kuidas erines tarbijahindade jäikus aastatel 2021–2023 sellele eelnenud madala inflatsiooniga perioodist aastatel 2019–2020. Analüüsis on kasutatud Balti riikide statistikaametite poolt tarbijahinnaindeksite koostamiseks kogutud kaupade ja teenuste igakuiseid hinnavaatlusi. Uuring aitab paremini mõista hindade kujunemist ja dünaamikat euroalal ning on jätkuks varasematele uuringutele Balti riikides, milles samuti kasutati detailseid tarbijahindu. See on ühtlasi üks esimesi analüüse, mis hõlmab koroonapandeemia järgset kõrge inflatsiooniga perioodi, täiendades varasemaid teadmisi hinnakujunduse mehhanismide kohta euroala riikides pandeemia-eelsest ajast, mil inflatsioon oli madal.
Tulemused näitavad, et hinnamuutuste keskmine sagedus Balti regioonis oli madala inflatsiooni perioodil oluliselt kõrgem võrreldes varasemate hinnangutega euroala kohta. Erinevus tuleneb eelkõige töödeldud ja töötlemata toidukaupade hinnamuutuste kõrgemast keskmisest sagedusest Balti riikides. See on omakorda tingitud soodushindade suuremast osakaalust. Hinnamuutuste keskmine sagedus kasvas Balti riikides kõrge inflatsiooni perioodil veelgi, mis viitab paindlikule ja olukorrast sõltuvale hinnakujundusele. Hinnamuutuste kõrgem keskmine sagedus tulenes peamiselt hinnatõusude keskmise sageduse suurenemisest, samas kui hinnalanguste keskmine sagedus veidi vähenes. Hinnatõusude ja -languste keskmine suurus ja soodustustest tulenevate hinnamuutuste keskmine sagedus aga märkimisväärselt ei muutunud.
Täiendav analüüs selle kohta, kuidas suured majandusšokid mõjutavad hinnakujundust, kinnitas samuti mõju avaldumist hinnamuutuste sageduse muutumise kaudu. Energiakulude ja kogunõudluse šokkide mõju tuleneb peamiselt hinnatõusude ja hinnalanguste sageduse muutumisest. Seeläbi kasvab hinnatõusude suhteline osakaal, mis omakorda mõjutab hinnamuutuste keskmist suurust. Hinnamuutuste keskmine sagedus reageerib märkimisväärselt nii energiakulude kui ka kogunõudluse šokkidele kõrge inflatsiooni perioodil, kuid muutused on märksa tagasihoidlikumad madala inflatsiooni perioodil. Lisaks avaldub mõju inflatsioonile madala inflatsiooni tingimustes tasapisi, samas kui reaktsioon on hoogsam kõrge inflatsiooni korral.
DOI: 10.23656/25045520/062024/0216
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
