7/2024 Gerda Kirpson. Tarbijate inflatsiooniootused enne ja pärast 2022. aasta rekordilist hinnatõusu: tajutud ja tegeliku inflatsiooni roll
Eesti Panga Toimetised 7/2024
Consumer Inflation Expectations before and after the 2022 Inflation Spike: The Role of Perceived and Realised Inflation
2020. aastate alguses raputasid maailmamajandust mitmed kriisid, sealhulgas Covid-19 pandeemia, Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse ja energiahindade järsk tõus. Selle tulemusel tõusis inflatsioon arenenud riikides pärast aastakümneid kestnud aeglase ja stabiilse hinnatõusu perioodi ajalooliselt kõrgele tasemele. Need sündmused võisid muuta ka tarbijate käitumist ja arusaama majandusest, muutes viisi, kuidas kujunevad nende ootused oluliste majandusnäitajate, näiteks inflatsiooni suhtes.
Tarbijate inflatsiooniootused on majanduse jaoks tähtsad, kuna need mõjutavad inimeste igapäevaseid otsuseid tarbimise, säästmise ja palganõudmiste kohta. Need valikud mõjutavad omakorda inflatsiooni taset. Seetõttu peavad poliitikakujundajad, sealhulgas Euroopa Keskpank (EKP) ja teised euroala keskpangad, hinnastabiilsuse saavutamiseks ning rahapoliitika suunamiseks mõistma, kuidas inflatsiooniootused kujunevad.
Selles uuringus vaadatakse, kuidas tarbijate lühiajaliste inflatsiooniootuste kujunemine euroalal on pärast inflatsiooni järsku kiirenemist 2022. aastal muutunud. Analüüs keskendub kahele peamisele tegurile: tajutud inflatsioonile ja isiklikult kogetud inflatsioonile. Tajutud inflatsioon peegeldab tarbijate subjektiivseid hinnanguid hinnamuutustele, samas kui isiklikult kogetud inflatsiooni arvutab autor ametlike inflatsiooninäitajate ja isiklike tarbimiskorvide alusel, pakkudes seega inflatsioonikogemuse kohta objektiivsemat vaadet.
Uuringus kasutatakse EKP tarbijaootuste küsitluse (Consumer Expectations Survey, CES) individuaalseid paneelandmeid, et koguda teavet nii oodatud ja tajutud inflatsiooni kui ka individuaalsete tarbimiskorvide kohta. Inflatsiooniootuste kujunemise võrdlemiseks erinevates majandustingimustes analüüsitakse kahte perioodi: aeglase inflatsiooni aega (aprill 2020 – veebruar 2022) ja kiire inflatsiooni aega (märts 2022 – märts 2024). Arvestades märkimisväärset heterogeensust tarbijate inflatsiooniootustes kasutatakse uuringus kombineeritud meetodit, et hinnata nii üldiseid trende kui ka indiviidide vahelisi erinevusi.
Analüüsi tulemustest selgub, et tarbijate inflatsiooniootustes on toimunud märgatav muutus. Enne 2022. aastat ehk aeglase inflatsiooni ajal kujunesid tarbijate ootused peamiselt nende subjektiivse tajutud inflatsiooni põhjal, samas kui isiklikult kogetud inflatsioonil mõju polnud. Kiire inflatsiooni puhul olukord muutus: tajutud inflatsiooni mõju ootustele vähenes märgatavalt ja isiklikult kogetud inflatsioon muutus oluliseks teguriks. Tulemused viitavad sellele, et aeglase ja stabiilse inflatsiooni korral tuginevad tarbijad tuleviku inflatsiooni hindamisel oma subjektiivsetele arusaamadele hinnamuutuste kohta, kuid kiire inflatsiooni ajal mõjutavad ootusi ka igapäevased kogemused tegeliku hinnakasvuga.
Uuringu tulemused on kooskõlas teooriaga, mis väidab, et inimeste tähelepanu erinevale informatsioonile muutub vastavalt selle teabe olulisusele erinevates majandustingimustes. Aeglase inflatsiooni ajal ei pruugi inimesed hinnamuutusi tähelepanelikult jälgida, kuna selle eiramine ei too kaasa suuri riske või kulusid. Kui aga inflatsioon on kiire ning ebakindlus suureneb, hakkavad inimesed oma tähelepanu pöörama tegelikule inflatsioonile ja hinnamuutustele, mida nad igapäevaelus kogevad.
Uuringu tulemuste põhjal võib väita, et tarbijate käitumine ja inflatsiooniootusi kujundavad tegurid muutuvad vastavalt inflatsioonikeskkonnale. Seetõttu võiksid ka poliitikakujundajad oma inflatsiooniootuste juhtimise strateegiaid vastavalt kohandada, et muutuvate majandustingimustega paremini arvestada.
DOI: 10.23656/25045520/072024/0217
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
