1/2026 Erwan Gautier et al. Euroala tarbijahindade jäikus inflatsiooni hoogustudes
Eesti Panga Toimetised
Consumer Price Stickiness in the Euro Area During an Inflation Surge
Erwan Gautier, Cristina Conflitti, Daniel Enderle, Ludmila Fadejeva, Alex Grimaud, Eduardo Gutiérrez, Valentin Jouvanceau, Jan-Oliver Menz, Alari Paulus, Pavlos Petroulas, Pau Roldan-Blanco, Elisabeth Wieland.
Mittetehniline kokkuvõte
Tarbijahindade kohandumise kiirus ja ulatus pärast suuri majandusšokke on inflatsioonidünaamika ja rahapoliitika reaalmajandusliku mõju hindamisel keskse tähtsusega. Madala inflatsioonitaseme juures on hinnad osutunud üsna jäikadeks (Gautier jt, 2024), kuid märksa vähem teavet on selle kohta, kui paindlikud on hinnad suurte kulušokkide korral. Kasutades üheksa euroala riigi tarbijahinnaindeksite aluseks olevaid detailseid mikroandmeid, analüüsitakse siinses uuringus, milline oli hinnakujundus inflatsiooni hoogustudes, 2021.–2024. aastal. Uurimistöö põhineb ligi 190 miljonil hinnavaatlusel, kus võrdlusbaasiks on 2020. aastale eelnenud madala ja stabiilse inflatsioonitasemega ajavahemik.
Uuringu tulemused näitavad, et tarbijahindade muutumise sagedus kasvas kõrgema inflatsioonimääraga märkimisväärselt. Hinnamuutuste osakaal kuistes hinnavaatlustes suurenes: pandeemiaeelsel ajal oli see keskmiselt ligi 8% ning 2022. aastal 12%, tipu aga saavutas see pea 16% tasemel 2023. aasta jaanuaris. Kasv tulenes peamiselt hinnatõusude sagenemisest; hinnatõusude ja -languste keskmine suurus muutus samal ajal vaid mõõdukalt. Sedamööda, kuidas inflatsioon 2023. ja 2024. aastal taandus, pöördus hinnamuutuste sagedus järk-järgult tagasi varasemale tasemele, eriti toiduainete ja tööstuskaupade (v.a energia) puhul. Teenuste hinnamuutuste sagedus püsis aga keskmisest suurem ning see on kooskõlas sektorile iseloomuliku püsivama, palkadest tingitud hinnasurvega.
Uuringu peamise panusena selgitatakse välja, kas jälgitavad mustrid on kooskõlas seisundipõhiste (state-dependent) hinnakujundusmudelitega, mille kohaselt muudavad ettevõtted suuremate šokkide korral hindu suurema tõenäosusega. Tulemused osutavad sellele, et suurema sisendkulude osakaaluga tootegruppides hakati hindu sagedamini muutma, eriti energiaga seotud sisendkulude puhul. Lisaks näitas analüüs, et hinnamuutuse tõenäosus (hazard) kasvab, kui vahe tegeliku hinna ja optimaalse hinnataseme vahel laieneb. Mõlemad tulemused on kooskõlas seisundipõhiste hinnakujundusmudelitega.
Inflatsioonidünaamikat kujundavate tegurite põhjalikumaks hindamiseks jagatakse uuringus inflatsiooninäitaja ekstensiivseks ja intensiivseks komponendiks, mis väljendavad, kui sageli hinnad muutuvad ja kui suured need muutused on. Kõrge inflatsioonimääraga oli ekstensiivsel komponendil inflatsioonidünaamikale märksa suurem mõju kui madala inflatsioonitasemega. See saavutas samasuguse suhtelise tähtsuse kui intensiivne komponent, mille panus jäi enam-vähem samaks kui madala inflatsioonitaseme puhul. Intensiivse komponendi püsiv olulisus on osaliselt seotud sellega, et kui ettevõtted tõstavad hoogsama inflatsiooni tingimustes hindu sagedamini, siis see suurendab ühtlasi hinnamuutuste keskmist suurust, kuna hinnatõusude osakaal hinnamuutuste seas kasvab.
Viimasena vaadeldakse makromajandusliku mudeli abil, milline oleks inflatsioonidünaamika olnud ilma hinnapaindlikkuse kasvuta. Simulatsioonid näitavad, et kui ettevõtted ei oleks muutnud hindu sagedamini, oleks euroala inflatsioon oma tipu juures olnud kvartalis kuni ühe protsendipunkti võrra madalam. Kuivõrd hinnamuutuste sagedus taandus 2024. aasta lõpuks oma varasemale pikaajalisele tasemele, viitab see hinnakujunduse käitumuslikust aspektist vaadatuna episoodi ajutisele iseloomule, kuigi teenuste sektoris püsib teatud inertsus.
Kokkuvõttes annab uuring mahuka ülevaate sellest, kuidas hinnakujundus erakordselt kõrge inflatsioonimäära tingimustes kohanes, ning avardab teadmisi euroala inflatsioonidünaamikast: hoogsa inflatsiooni juures muutuvad tarbijahinnad paindlikumaks ja reageerivad šokkidele kiiremini, tehes inflatsiooni rahapoliitika suhtes tundlikumaks.
DOI: 10.23656/25045520/012026/0228
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
