4/2026 Enrico Vanino, Mustapha Douch, Ismail Çakmak. Poliitika, majanduse ja teadustöö killustumine: geopoliitilise ebakindluse mõju rahvusvahelisele teadus- ja arenduskoostööle ning innovatsioonile
Eesti Panga Toimetised 4/2026
Political, economic and research disintegration: The impact of geopolitical uncertainty on cross-border R&D collaborations and innovation
Mittetehniline kokkuvõte
Innovatsioonil on majanduskasvu ja pikaajalise heaolu tagamises keskne roll. Uued tehnoloogiad ja teaduslikud läbimurded ei teki enamasti isolatsioonis; sageli sünnivad nad eri riikides tegutsevate ettevõtete, ülikoolide, teadusasutuste ja leiutajate koostöös. Need rahvusvahelised sidemed aitavad organisatsioonidel teadmisi ja riske jagada ning töötada välja paremaid ideid. Sellise koostöö toimimiseks on aga vaja stabiilset poliitilist ja majanduslikku keskkonda.
Käesolevas toimetises analüüsitakse, millist mõju võib geopoliitiline ebakindlus innovatsioonile avaldada. Fookuses on Ühendkuningriigi otsus lahkuda Euroopa Liidust (Brexit) kui märkimisväärne poliitiline ja majanduslik šokk. Brexit tekitas ebakindlust tulevaste reeglite suhtes, mis kehtiksid kaubavahetusele, eeskirjadele, teadustöö rahastamisele ning kvalifitseeritud tööjõu liikumisele. Kuna innovatsioon tugineb suuresti pikaajalistele plaanidele ja koostööle, võib selline ebakindlus tekitada märkimisväärset kahju.
Uuringus vaadeldakse seda, kuidas mõjutas Brexit Ühendkuningriigis tegutsevate organisatsioonide patenteerimisaktiivsust 2012.–2019. aastal. Patente kasutatakse innovatsiooni mõõdikuna seetõttu, et need kajastavad uusi leiutisi ning annavad teavet selle kohta, kus leiutisi patenteeritakse, kellele need kuuluvad ja kes on nende loomises osalenud. Analüüsis vaadeldakse peale patentide arvu veel nende kvaliteeti, nendeni viinud rahvusvahelise koostöö ulatust ning seda, kas ja kuidas Ühendkuningriigi organisatsioonid oma teadus- ja arendustegevust ümber korraldasid.
Tulemused näitavad, et Brexit mõjutas Ühendkuningriigi organisatsioonide uuendusmeelsust negatiivselt. Pärast rahvahääletust vähenes Ühendkuningriigis asuvate organisatsioonide esitatud patentide arv võrreldes sarnaste organisatsioonidega Euroopa Liidu riikides. Vähenemine oli eriti selge ühisomandis olevate patentide ning Euroopa patendiametitele esitatud patenditaotluste puhul, mis näitab, et eelkõige sai kannatada rahvusvaheline innovatsioon.
Uuringust selgub ka, et innovatsiooni kvaliteet halvenes. Nii mõnigi näitaja osutab, et Brexiti ajal esitatud patentide väärtus või mõju olid keskmiselt väiksemad kui varasemate patentide omad. See viitab, et ebakindluse mõju ei piirdunud üksnes leiutiste arvu vähenemisega, vaid halvendas ka innovatsiooni kvaliteeti.
Üks oluline põhjus näib olevat see, et Brexiti tõttu häirus Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline teaduskoostöö. Tõendid näitavad, et pärast rahvahääletust vähenes tõenäosus, et Ühendkuningriigi organisatsioonid ja Euroopa Liidus asuvad leiutajad koostööd teeksid. Paljudel juhtudel asendati Euroopa Liidust pärit leiutajad Ühendkuningriigis elavate leiutajatega. See osutab nihkele kodumaisema ja sissepoole pööratud innovatsioonimudeli suunas.
Kuigi taoline ümberkohanemine võib peegeldada katset vähendada sõltuvust välispartneritest, näitavad tulemused, et koostöö vähenemise eest tuleb maksta hinda. Rahvusvahelised teadusvõrgustikud on olulised, sest need annavad organisatsioonidele ligipääsu eriteadmistele, koondavad oskusteavet ja on aluseks tugevamale innovatsioonile. Kui need sidemed nõrgenevad, väheneb ka innovatsioon.
Käesolev uuring näitab, et poliitilisel ja majanduslikul killustumisel võivad olla teadusele, tehnoloogiale ja innovatsioonile tõsised tagajärjed. On tõenäoline, et ülemaailmses keskkonnas tuleb arvestada üha suurema ebakindluse ja killustumisega ning stabiilsete rahvusvaheliste teadussidemete hoidmine on tehnoloogilise arengu seisukohalt edaspidigi äärmiselt tähtis. Seetõttu rõhutavad tulemused selliste poliitikameetmete tähtsust, mis toetavad rahvusvahelist koostööd ja institutsioonide stabiilsust, aga ka teaduspartnerite vahelist usaldust.
DOI: 10.23656/25045520/042026/0232
Autorite kontakt: [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
