6/2026 Natalia Levenko. Maksukuulekuse kavatsuse ja tegeliku maksukäitumise ajendid: järjekindlad ja ebajärjekindlad maksumaksjad
Eesti Panga Toimetised 6/2026
Drivers of compliance intentions and actual tax behaviour: Consistent and inconsistent taxpayers
Mittetehniline kokkuvõte
Maksukuulekusest räägitakse tihti kui majanduslikust kaalutlusest, mille käigus püütakse välja arvutada, kas maksudest hoidumise võimalik kasu kaaluks üles vahele jäämise ja karistuse riski. Uuringud aga ütlevad üha selgemini, et maksukuulekust ei saa selgitada üksnes karistushirmuga. Maksumaksjad maksavad makse ka seetõttu, et nad usuvad süsteemi õiglusesse, usaldavad avalikke institutsioone, tunnevad ühiskondlikku survet olla seadusekuulekad, või arvavad lihtsalt, et makse maksta on õige. Arusaam sellest, millised neist maksukuulekust toetavatest ajenditest on kõige kaalukamad, on tähtis – mitte ainult teoreetilises plaanis, vaid ka tõhusa maksupoliitika kujundamiseks.
Siinses toimetises uuritakse laiemaid maksukäitumise tegureid, kasutades 2018.–2023. aastal Eesti elanike kohta kogutud küsitlusandmeid. Analüüs hõlmab umbes 7600 inimese vastuseid ning vaatluse all on nii see, kas inimesed makse maksavad, aga ka see, miks nad seda teevad. Uuring ei keskendu pelgalt heidutamisele ja tasuvusanalüüsile, vaid rakendab kavandatud käitumise teooriat. Tegemist on sotsiaalpsühholoogia valdkonna raamistikuga, mis põimib omavahel kokku suhtumise, ühiskondlikud normid, tajutud kontrolli käitumise üle, kavatsused ja tegeliku käitumise. Tajutud kontroll käitumise üle tähendab seda, kui kerge või raske oleks inimeste meelest maksudest kõrvale hoiduda. Siia alla kuuluvad nende arvamused maksukontrolli, vahele jäämise riski ja maksudest hoidumise võimaluste kohta, aga ka nende teadmised maksude korrektse deklareerimise ja maksmise kohta. Toimetis analüüsib korraga nii maksukuulekuse kavatsust kui ka päris käitumist. See võimaldab paremini mõista, kuidas saab sisemistest ajenditest tegelik käitumine.
Tulemused näitavad, et maksukuulekuse puhul on palju suurema kaaluga sotsiaalsed ja moraalsed tegurid, traditsioonilised heidutusmeetmed aga sama tähtsad ei ole. Selgub, et maksukuulekuse kavatsust ennustavad kõige tugevamini ja stabiilsemalt ühiskondlikud normid, eelkõige maksudega seonduv moraalitunnetus. Inimesed maksavad suurema tõenäosusega makse, kui nad usuvad, et maksukuulekus on ühiskondlikult eeldatud ja moraalselt õige käitumine. Maksukontrolli sattumise tajutav risk või maksudest hoidumise lihtsus aga mängivad hoopis väiksemat rolli. Need tulemused rõhutavad samuti seda, kui tähtis on usaldus institutsioonide vastu ja tajutav õiglustunne. Positiivne suhtumine maksusüsteemi ja avalikesse teenustesse tugevdavad maksukuulekust peamiselt kaudselt, ühiskondlikke norme ja moraalset motivatsiooni kujundades. Teiste sõnadega: maksumaksjad, kelle meelest toimib süsteem õiglaselt ja hästi, võtavad suurema tõenäosusega omaks sisemise uskumuse, et maksukuulekus on korrektne käitumine.
Üks toimetise keskne panus on eristus järjekindlate ja ebajärjekindlate maksumaksjate vahel. Järjekindlad maksumaksjad on need, kelle kavatsused ja käitumine ühtivad – nad kas kavatsevad makse maksta ja teevadki seda, või kavatsevad maksudest hoiduda ja ei maksagi makse. Ebajärjekindlate maksumaksjate kavatsuste ja käitumise vahel aga haigutab lõhe. Analüüs paljastab nende kahe grupi võrdluses märkimisväärseid erinevusi. Järjekindlate maksumaksjate maksukuulekuse kavatsuse ajendiks on peamiselt sisemine motivatsioon ja ühiskondlikud normid; välised olud mõjutavad neid vähem. Ebajärjekindlate maksumaksjate kavatsusi kujundavad peamiselt nende õiglusetaju ja usaldus institutsioonide vastu, aga ka see, mil määral nad oma tegevusele vastutasu ootavad. Moraalsed kaalutlused erilist rolli ei mängi.
Maksumaksjate erinevusi on maksupoliitika kujundamisel oluline arvesse võtta, kuna need viitavad, et traditsioonilistel jõustamismeetmetel ei pruugi maksukuulekuse parandamisel piisavalt kaalu olla. Selliste gruppide puhul, kellele loevad välised signaalid ja institutsioonide kvaliteet, võivad olla eriti tõhusad poliitikameetmed, mille eesmärk on tugevdada institutsioonide usaldusväärsust, parandada kommunikatsiooni ja edendada tajutavat õiglust.
DOI: 10.23656/25045520/062026/0235
Autori kontakt: [email protected].
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
