WP 9/2026 Md Jaber Al Islam, Fernando Moreira ja Mustapha Douch. Kas pankade ESG-skandaalid ajendavad neid aktiivselt kasumit juhtima?
Eesti Panga Toimetised 9/2026
Do banks’ ESG controversies lead to earnings management?
Mittetehniline kokkuvõte
Pankade elujõulisus sõltub sellest, kui usaldusväärsed nad avalikkuse silmis on. Klientidel on vaja kindlust, et nende hoiused on turvalises kohas. Investorid ja finantsjärelevalveasutused aga tuginevad pankade tulemuslikkuse ja finantsseisu hindamisel raamatupidamisaruannetele. Rikkumiste, klientide ebaõiglase kohtlemise või halbade töötingimustega seotud skandaalid võivad seda usaldusväärsust õõnestada. Samuti võivad pangajuhid tunda survet näidata, et pank on endiselt kasumlik. Käesolevas toimetises uurime, kas keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste skandaalidega silmitsi seisvad pangad reageerivad sellele konkreetsete raamatupidamislike valikutega ja investeerimistehingutega, mille abil raamatupidamisaruandes kajastuvat kasumit suuremana näidata.
Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalased küsimused (environmental, social and governance issues, ESG issues) hõlmavad paljusid ettevõtete vastutusvaldkondi. Keskkonnaküsimuste all mõeldakse panga seotust looduskeskkonda kahjustavate tegevustega. Sotsiaalsete küsimuste all mõeldakse seda, kuidas pank kohtleb üksikisikuid, sh kliente ja töötajaid. Juhtimisalaste küsimuste all mõeldakse seda, kuidas panka juhitakse, ning see võib hõlmata altkäemaksu andmist, korruptsiooni, pettuseid või siseringitehinguid. Panga kestlikkuspoliitika või võetud kohustuste hindamine erineb skandaalide analüüsist – viimase puhul keskendutakse meedias kajastatud negatiivsetele vahejuhtumitele. See eristus on oluline, sest isegi põhjaliku kestlikkuspoliitikaga pank võib toime panna rikkumisi.
Uurimuses analüüsitakse 68 riigis tegutseva 707 panga andmeid aastatel 2002–2023, kasutades 6449 aastast vaatlust. Analüüsis kombineeritakse meediamonitooringu abil saadud ESG-skandaalide skoori, mille allikas on London Stock Exchange Group, ja finantsandmeid, mille allikas on S&P Capital IQ Pro. Analüüsis võetakse arvesse pankade erinevaid finantsnäitajaid, kestlikkuspoliitika tõhusust ning kohaliku majanduse seisu ja riiklikke ettekirjutusi. Samuti võetakse arvesse üksikute pankade vahelisi stabiilseid erinevusi ning sündmusi, mis panku igal konkreetsel aastal mõjutavad.
Toimetises keskendutakse kahele viisile, kuidas juhid saavad kajastatavat kasumit mõjutada. Esimene on seotud laenukahjumite eraldistega. Need on kulud, mida kajastatakse välja antud laenudelt tekkiva eeldatava kahju katmiseks. Nende kahjumite prognoosimisel on vaja teha valikuid. Väiksema eraldise kajastamine suurendab jooksva perioodi kasumit, isegi kui panga laenude kvaliteet ei ole tingimata paranenud. Teine on seotud investeerimisväärtpaberite müügiga. Pangajuhid saavad valida, millal investeeringuid maha müüa ja tulu kajastada, suurendades seeläbi jooksva aruandlusperioodi kasumit. Eraldiste vähendamine ega investeeringute müük ei tähenda iseenesest raamatupidamisreeglite rikkumist. Seega hinnatakse uurimuses kirjeldatud tegevuste seda osa, mida ei saa selgitada mudelites sisalduvate finantsnäitajatega, ja kasutatakse neid kasumijuhtimise näitajatena.
Peamine järeldus on see, et kui pangal on rohkem ESG-skandaale, teeb ta ka raamatupidamises rohkem kaalutlusõigusel põhinevaid valikuid ning müüb väärtpabereid nii, et need suurendavad kajastatavat kasumit. Suurematesse skandaalidesse sattunud pangad kalduvad kajastama väiksemaid laenukahjumite eraldisi ja suuremat kasumit, mis tuleneb väärtpaberite müügi ajastamisega seotud kaalutlusotsustest. Kokkuvõttes viitavad need tulemused sellele, et raamatupidamisaruannetes kajastatud kasumlikkus võib maalida panga finantsnäitajatest parema pildi ja tegelik olukord ei olegi nii soodne. See seos ilmneb skandaaliga samal aruandeaastal. Analüüsis ei leita statistiliselt usaldusväärset seost siis, kui skandaali esinemisega püütakse selgitada järgneva aasta kasumijuhtimist. See muster viitab sellele, et juhid võivad tunda survet näidata skandaaliaastal paremaid tulemusi, kuigi aastaandmete põhjal ei saa kindlaks teha, kas aruandlusotsused tehti enne või pärast skandaali avalikuks tulemist.
Analüüsi tulemused erinevad ka sõltuvalt skandaali iseloomust. Sotsiaal- ja juhtimisalased vahejuhtumid on seotud sellise kasumijuhtimisega, mille tulemusel kasum suureneb. Siiski ei leita uuringus statistiliselt usaldusväärseid tõendeid, et samasugune seos kehtib ka keskkonnaskandaalide puhul. Üksikasjalikum analüüs toob välja seosed, mis hõlmavad altkäemaksu, korruptsiooni ja pettust, kliendikaebusi, siseringitehinguid, tootekvaliteeti, palku ja töötingimusi. Üks võimalik selgitus on see, et need probleemid kujutavad endast eriti otsest ohtu klientide usaldusele, juhtide mainele ja suhetele järelevalveasutustega. Uuringus ei analüüsita siiski otseselt seda, miks juhid eri skandaalidele erinevalt reageerivad.
Osavalimite analüüs näitab, et seos on tugevam suurema kapitaliriskiga pankades, väiksema SKPga riikide pankades ning pankades, mis tegutsevad riikides, kus rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite järgimine ei ole kohustuslik. Need pangad võivad tunda suuremat survet tagada, et avalikkus usaldab nende finantspositsiooni isegi siis, kui nad satuvad negatiivse tähelepanu alla. See suhe on tugevam ka väiksema SKPga riikide pankades ja riikides, kus ei ole kohustust järgida rahvusvahelisi raamatupidamisstandardeid. Need tulemused näitavad, et nii pankade finantssurve kui ka riikide aruandluskeskkond on olulised. Samas ei saa nende põhjal järeldada, et väiksem SKP tähendab tingimata nõrgemat järelevalvet või et ainuüksi rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite kasutuselevõtt aitaks kasumijuhtimist ära hoida.
Peamisi järeldusi toetavad lisaanalüüsid. Nende hulka kuuluvad alternatiivsed kasumijuhtimise meetmed, erinevad valimid ja sarnaste vaadeldavate näitajatega pankade võrdlused. Samuti kasutavad autorid statistilisi meetodeid, et arvestada võimalusega, et nii skandaalid kui ka aruandlusotsused on mõjutatud muudest teguritest. Sellegipoolest põhinevad need tõendid vaid vaatlusandmetel. Need toetavad järjepideva loomuga seose olemasolu, kuid ei tõenda lõplikult, et ESG-skandaalid viivad aktiivse kasumijuhtimiseni. Selgitus, et juhid näitavad oma töökohtade, hüvitiste või maine kaitsmiseks sissetulekut suuremana, on usutav, kuid seda pole otseselt tõendatud.
Tulemustel on praktiline mõju, mida nii investorid, audiitorid, järelevalveasutused kui ka pankade juhatused peavad arvesse võtma. Kui ESG-skandaali ajal kajastatakse raamatupidamises suurt kasumit, ei tohiks seda automaatselt tõlgendada kui tõendit, et probleemid panka ei mõjutanud. Laenukahjumite hinnangute ja väärtpaberite müügist saadud tulu põhjalikum uurimine võib olla õigustatud, eriti juhul, kui kapitalisurve on juba suur. Auditikomiteedel ja järelevalveasutustel tasub mõelda ka sellele, kas aruandlusotsused on piisavalt põhjendatud ja kas lühiajalisel kasumil on ehk tasustamispõhimõtetes liiga suur kaal. Üldisem sõnum on, et vastutustundlikku äritegevust ja usaldusväärset finantsaruandlust tuleks hinnata koos. Kui tahame mõista panga reaktsiooni skandaalidele, peame pöörama tähelepanu mitte ainult panga avalikule kommunikatsioonile, vaid ka kaalutlustele, millel panga kajastatav kasum põhineb.
DOI: 10.23656/25045520/092026/0239
Autorite kontakt: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.