Eesti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ligipääs rahastamisele on parem kui ELis keskmiselt, kuid iga kaheksanda väikeettevõtja jaoks on ligipääs laenudele suurim probleem.

89% Eesti ettevõtetest on vähem kui 10 töötajaga

Väikestel ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll. Statistikaameti andmetel olid 2013. aastal Eestis tegutsevatest ettevõtetest 99,8% VKEd ehk ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat. Enamik ettevõtteid (89%) oli seejuures vähem kui kümne töötajaga ehk mikroettevõtted. Väikeettevõtted (10–49 töötajat) moodustasid 9% ja keskmise suurusega ettevõtted 1,8% kõigist ettevõtetest. Suurettevõtete osakaal oli seega Eestis 2013. aasta lõpus vaid 0,2% ehk neid ettevõtteid oli kokku 156.

Kõigist ettevõtlussektori töötajatest oli VKEdes hõivatud 79% ning nende loodud lisandväärtus moodustas 75% kogu lisandväärtusest. Euroopa Liidus olid need suhtarvud vastavalt 67% ja 58%. Mikroettevõtted on seejuures ainuke ettevõtete suurusrühm, kus hõivatute arv on Eestis viimase kümne aasta jooksul kasvanud. Mikroettevõtetes hõivatute osakaal koguhõives on seetõttu kasvanud 21%lt 28%ni. VKEde majandustulemused olid 2014. aasta esimese kolme kvartali jooksul sarnased suurettevõtete omale: käibe kasv peatus ja tööjõukulude suurenemise tõttu kasumid mõnevõrra vähenesid.

Ligikaudu 2/3 väiksematest ettevõtetest kasutab pankade laenutooteid

VKEde rahastamisstruktuur erineb enamasti suurettevõtete omast. VKEde rahastamine toetub enam (kohalikele) pankadele, kuna nende ligipääs muudele rahastamisallikatele (nt võlakirjade või aktsiate emiteerimine ja välismaalt laenamine) on üldjuhul piiratum kui suurettevõtetel. Kuna VKEd on aga sageli ka suhteliselt uued ettevõtted, pole neil olnud veel aega oma reputatsiooni luua ning lühikese või olematu krediidiajaloo tõttu on pankadel nende krediidiriski keerulisem hinnata. See tõstab omakorda nende ettevõtete pangalaenude hinda või nurjab laenusaamise hoopiski. Lisaks võib väiksematel ja noorematel firmadel olla raske leida ka tagatist. Pankade rahastamise kõrval tuleb VKEdel toetuda ka ettevõttesisestele vahenditele. Eriti just uuemate ettevõtete kasum ja kogutud puhvrid võivad aga mõne suurema investeeringu tegemiseks osutuda liiga väikeseks.

Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni koostöös valminud ettevõtete rahastamisvõimaluste uuringust selgub, et pankadel on eri laenutoodete pakkumise kaudu Eesti VKEde rahastamises väga oluline roll. Ligikaudu 2/3 Eesti VKEdest on kasutanud või plaanivad kasutada mõnd pankade pakutavat laenutoodet. Lisaks on suhteliselt paljud ettevõtted kasutanud või plaanivad kasutada muid laene, mis võivad olla võetud nii teistelt ettevõtetelt (sh emaettevõtetelt) kui ka peamiselt mikroettevõtete puhul sõpradelt ja tuttavatelt. Kaubanduskrediit ning riiklikud toetused ja garantiid on Eestis mõnevõrra vähem olulisemad kui Euroopa Liidus keskmiselt. Võlakirjade roll on VKEde rahastamises peaaegu olematu.

Kui majanduskriisi ajal kukkus väikesemahuliste laenude käive järsult, siis pärast kriisi on see hakanud jälle kiirelt kasvama

Sama uuringu kohaselt on VKEde ligipääs rahastamisele olnud viimastel aastatel parem kui Euroopa Liidus keskmiselt. See tuleneb ühelt poolt sellest, et Eesti ettevõtete laenukoormus on pärast majanduskriisi märgatavalt vähenenud ja laenuvõtmisvõime paranenud ning makromajanduse olukord on suhteliselt hea. Teiselt poolt on sellele ilmselt aidanud kaasa siinsete pankade kõrge kapitaliseeritus ja väikesed rahastamiskulud, mistõttu ei ole nende laenupakkumine ka niivõrd piiratud.

Ettevõtete rahastamisvõimaluste uuringu järgi on siiski ligikaudu 12% Eesti VKEde jaoks nende äritegevust enim piirav tegur just ligipääs rahastamisele. Ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele 2014. aastal VKEde hinnangul veidi halvenes. Ettevõtjate arvates tulenes see suuresti nii makromajanduse kui ka selle tõttu nende endi ettevõtte kasvuväljavaate halvenemisest. Lisaks vähenes ettevõtjate hinnangul ligipääs riiklikele toetustele. Ettevõtete bilansid ja krediidiajalugu jätkasid samal ajal paranemist. Eesti VKEde usaldusväärsus on ilmselt äripartnerite silmis suurenenud ja kaubanduskrediit on järjest kättesaadavam. Lisaks on VKEde hinnangul suurenenud investorite tahe nende ettevõttesse investeerida ning pankade valmisolek VKEdele laenu anda on veidi kasvanud.

VKEde pangalaenude kättesaadavust saab hinnata ka väljastatud laenude statistika järgi. Kuigi Eesti Panga pangandusstatistika ei sisalda andmeid laenu võtnud ettevõtete suuruse kohta, võib eeldada, et suuremahulisi laene võtavad suured ettevõtted ja väikesemahulisi väikesed ettevõtted. Selle toel saab hinnata VKEde ligipääsu pangalaenudele. Kui majanduskriisi ajal kukkus väikesemahuliste laenude käive järsult, siis pärast kriisi on nende käive hakanud kiirelt kasvama. Nii suurettevõtete kui ka VKEde laenuintressimäärad jätkasid 2014. aastal alanemist. VKEde laenuintressimäär langes seejuures veidi kiiremini.

Euroopa Keskpanga ja komisjoni uuringu andmetel on mikroettevõtete ligipääs ettevõttevälisele rahastamisele keerulisem kui teistel VKEdel. Kui iga viienda mikroettevõtte hinnangul on ligipääs rahastamisele nende suurim probleem, siis teiste ettevõtete seas on see osakaal alla kümnendiku. Kogu Euroopa Liidu andmete põhjal võib väita, et lisaks suurusele on oluline ka ettevõtte vanus. Uuemate ettevõtete ligipääs rahastamisele on seega kehvem kui vanematel. Kuigi Eestis on olukord arvatavasti samasugune, ei saa seda liiga väikese valimi tõttu hinnata.

Nii Euroopa Keskpanga kui ka konjunktuuriinstituudi laenukeskkonna baromeetrite järgi hindavad ehitusettevõtted oma ligipääsu rahastamisele keskmisest mõnevõrra kehvemaks ja tööstusettevõtted keskmisest paremaks. Keskpanga uuringu järgi on välismaise omanikuga ettevõtete ligipääs rahastamisele keskmisest natuke parem, mis tuleneb siiski ilmselt osaliselt sellest, et need ettevõtted on ka mõnevõrra suuremad.

2015. aastal ootavad VKEd rahastamise olukorra paranemist, kuid heitlik majanduskeskkond võib ootused nurjata

Eesti VKEde ootuste järgi nende rahastamise olukord lähiaastatel mõõdukalt paraneb. Arvatakse, et ettevõttesisesed rahastamisallikad kasvavad ka edaspidi ning kaubanduskrediidi ja omakapitaliinvesteeringute saamise võimalus pareneb. Kui arvelduskrediidi ja krediitkaardilaenude tingimused peaks VKEde arvates paranema, siis muude pangalaenude tingimused peaks jääma samaks. Peamise riskina rahastamise ligipääsule nähakse võimalikku üldise majanduskeskkonna ja ettevõtete kasvuväljavaate nõrgenemist. Seetõttu võivad ka pankade, investorite ja äripartnerite võime ja soov nende ettevõtet rahastada halveneda.

Vaata ka:

• Majanduse Rahastamise Ülevaade 2015
• Euroopa Komisjoni uurimus
• Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni koostöös valminud ettevõtete rahastamisvõimaluste uuring

---

Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.