Eesti pangandussektori süsinikujalajälg pole viimastel aastatel märgatavalt kasvanud ning jääb Euroopa Liidu keskmise lähedale. Laenud energeetikasektorile annavad panganduse jalajälge endiselt märkimisväärse panuse. Kuigi sellele sektorile väljastatud pangalaenude maht on kasvanud, on energeetikas toimunud ka heitmete vähenemine ning kõrge heitmete osakaaluga sektorid (nt taastumatutest allikatest toodetava energia sektor) moodustavad kogu ettevõtete laenuportfellis pigem väikese osa.

Eesti Pank on võtnud endale ülesandeks korrapäraselt hinnata Eesti finantssektori kliimariske, sest mida suurem on pankade laenu- ja investeeringute portfelli süsinikujalajälg, seda haavatavamad on nad keskkonnaalaste regulatiivsete muudatuste ja turuootuste suhtes. Sellel võib omakorda olla mõju ka finantsstabiilsusele, mille tagamine on üks keskpanga põhiülesannetest.

Pangandussektor ei põhjusta oma finantstegevusega küll otseselt märkimisväärset süsinikuheidet, kuid sektori süsinikujalajälje paremaks mõõtmiseks tuleb hinnata ka väljastatud laenude ja tehtud investeeringute portfelli^[1]. Seetõttu kujunebki panganduse süsinikujalajälg suuresti vastavalt sellele, milliseid majandusvaldkondi pangad oma rahastusega toetavad. Näiteks kui laenuraha liigub energeetika- või transpordisektorisse, kus heitkogused on suuremad, kergitab see ka portfelli keskmist süsinikujalajälge. Kui aga fookus on taastuvenergia või madala jalajäljega tehnoloogiate rahastamisel, aitab see portfelli süsinikuheidet vähendada. Hindamisel võetakse arvesse nii laenuportfelli jaotust erinevate majandussektorite vahel kui ka iga sektori kasvuhoonegaaside emissiooni ning selle muutust aja jooksul.

Ettevõtete laenuportfelli süsinikujalajälg ei ole viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud

Kliimapoliitika muutuste suhtes on kõige tundlikumad suurima süsinikuheitega majandussektorid. Eestis kuuluvad siia eelkõige energeetika ehk elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine ning ka veondus ja laondus ning töötlev tööstus. Eesti Panga 2020. aasta seisuga tehtud analüüs näitas, et suurte heitkogustega majandussektorite osakaal Eesti pangandussektori laenuportfellis oli Euroopa Liidu keskmisele lähedal. Viimastel aastatel on nende sektorite osakaal Eesti pankade laenuportfellis tervikuna tõusnud, eelkõige energeetikasektori laenumahu suurenemise tõttu (vt joonis 1).  

Kui vaadata Eesti pankade laenusid energeetikasektorile alamsektorite kaupa, moodustas elektrienergia tootmise, edastamise ning müügi alamsektor 2024. aasta lõpus ligi 80% kogu energeetikasektorile antud laenudest. Jagades laenud omakorda laenuvõtja põhitegevuse järgi taastumatu ja taastuva elektrienergia tootjateks, näeme, et üldiselt mõlema alamsektori laenuportfell paari viimase aasta jooksul suurenes, kuigi toimus väike nihe taastuva elektrienergia rahastamise suunas. Kui 2022. aasta lõpus oli taastuva elektrienergia portfelli osakaal kogu elektrienergia laenuportfellis 55%, siis 2024. aasta lõpuks suurenes see 63%ni. Samuti, kui arvestada, et 2023. aastal langes Eestis toodetud kasvuhoonegaaside koguemissioon 9% ning Euroopa Liidu heitkogustega kauplemissüsteemi (EL HKS) kuuluvate tootmisüksuste heitkogus kahanes 2022. aastaga võrreldes ligi 38%[2], on alust arvata, et ehkki viimase paari aasta jooksul on kõrge heitmekogusega sektorite osakaal laenuportfellis tervikuna suurenenud, ei ole ettevõtete laenuportfelli süsinikuintensiivsus eriti palju muutunud.

Laenuportfellis ei domineeri ükski kõrge heitkogusega alamsektor

Laenuportfelli süsinikujalajälge alamsektorites saab lisaks täpsemalt hinnata sidudes iga alamsektori laenujäägi selle sektori kasvuhoonegaaside heitkogusega (vt joonis 2). Riskide kaalumisel tuleb kindlasti arvestada ka neid sektoreid, mis on keskmise süsinikuintensiivsusega, kuid domineerivad pankade laenuportfellis ja on seega pankade riskide seisukohalt olulised. Kõrvutades alamsektorite emissiooni osakaaluna koguemissioonis ning vastava alamsektori laenujäägi mahtu kogu ettevõtete laenuportfellis, paistab silma taastumatutest allikatest toodetava energia sektor. Selle alamsektori emissioon moodustas 2022. aastal kogu Eesti emissioonikogusest 61%. Samal ajal oli antud alamsektori laenujääk kogu ettevõtete laenuportfellis 2,2%, jäädes alla mitmele teisele sektorile (näiteks taime- ja loomakasvatus, hulgikaubandus, ehitus ning laondust ja veondust toetavad tegevusalad).

Detailne laenuportfelli analüüs näitab, et kõrge ja keskmise heitmekogusega sektorite osakaal laenuportfellis on üldiselt küllaltki väike ning suurema osakaaluga sektorid on väiksema heitmega.