2022. aasta juulis kirjutasin esmakordselt avalikult sellest, et tarbijahinnaindeksi elektrihinna statistikaga näib olevat midagi valesti (vt eestipank.ee/blogi/kaspar-oja-eesti-elektri-hinnatous-seletamatult-suur). Nüüd, kui sellest on möödas pea kolm aastat, on hea vaadata tagasi, kuidas elektrihinna ülehindamine on statistikat mõjutanud.

Kasutasime arvutamiseks erinevaid avalikke elektrihinna andmeallikaid, nagu Eurostatis avaldatavad andmed lõppkasutajatele müüdud elektrihinna kohta ja elektribörsi aegread. Lõpptarbijatele müüdud elektrihind peaks olema kõige täpsem andmeallikas elektri tarbijahinna kohta. Nende andmete probleemiks on aga hõre sagedus – andmed on vaid poolaasta keskmise kohta ja avaldamise viitaeg on pikk. Näiteks praeguseks on teada 2024. aasta teise poole andmed.

Hinnates seost Eurostati elektrihinnataseme andmete ja elektri börsihinna vahel saame aga tekitada kuise elektri tarbijahinna aegrea, mida võrrelda tarbijahinnaindeksis kasutatava aegreaga¹. 

Hinnaandmete modelleerimine kinnitas kahtlust, et millalgi 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses tekkis elektri tarbijahinnastatistikas probleem. Samas on näha ka seda, et alates 2024. aastast on ametlik aegrida käitunud sarnaselt modelleeritud andmetega. See tähendab, et probleemid tekkisid andmetesse juba aastate eest ja need ei ole viimasel ajal enam vähemalt süvenenud.

Energiahinna ülehindamise mõju üldisele hinnatõusule

Siit edasi kerkib järgmine oluline küsimus: kui palju mõjutas elektrihinna ülehindamine statistikas Eesti inflatsiooni ja hinnataset? Oleme selleks Eesti Pangas arvutanud harmoneeritud tarbijahinnaindeksi ehk HICPid kasutades elektri hinnataseme modelleeritud andmeid. Näeme jooniselt, et elektrihinna ülehindamine võimendas märkimisväärselt 2022. aasta inflatsiooni. Hinnatõus oli tookord siiski väga kiire, kuid ühegi kuu arvestuses see modelleeritud andmete põhjal 25%ni siiski ei jõudnud.

Arvutused näitavad, et elektrihinna ülehindamine on aastate jooksul tinginud harmoneeritud tarbijahinnaindeksi 3–4% ülehindamise. Siinkohal tasub aga arvestada, et 3–4% on otsene mõju, mida saab vahetult mõõta. Kuna tarbijahinnaindeksi tõusu võetakse arvesse lepingutes hindade indekseerimisel ja ka osa riigi kulutuste ning teiste hindade tõstmisel, siis on inflatsiooni statistika ülehindamise mõju tõenäoliselt veel suurem. Samuti ei ole siinses hinnangus arvestatud, et elektri osakaalu tarbijakorvis võib olla ülehinnatud.

Kuidas edasi?

Inflatsiooni ülehindamine tasub andmetes ära parandada, sest tegelikkusest kiiremini tõusvad statistilised hinnangud moonutavad Eesti andmete võrreldavust ajas, aga ka võrreldavust teiste riikidega. Samuti aitaks statistika korrigeerimine osaliselt tagasi keerata hindade ja kulude indekseerimisest tingitud mõju hinnatasemele. 

Kiire hinnatõusu periood võib tuua kaasa probleeme statistika metoodikaga ja seetõttu on ka teistes riikides tulnud ette statistika revisjone või metoodika muutmist. Osades riikides, kus on elektrihinna andmetega olnud sarnasid probleeme nagu Eestis, on tehtud tarbijahinnaindeksis ühekordne muudatus, mis on toonud alla vahepeal liiga kõrgeks kerkinud alusindeksi taseme. Ka Eestis oleks mõistlik selline parandus ära teha. Hea meel on tõdeda, et statistikaamet kaalub seda sammu ning mida rutem ümberhindlus teha, seda parem.

¹ – Edasises analüüsis on kasutatud nn reaalaja andmeid, ehk mudelite hindamiseks ja simulatsiooniks on kasutatud vaid neid andmeid, mis olid vaadeldava andmepunkti avaldamise ajaks avalikud.