Üle poole aasta kestnud konflikt Lähis-Idas jätkub. See avaldab survet energiakandjate hindadele ja mõjutab seeläbi ka euroala üldist hinnatõusu. Selleks, et tuua inflatsioonitempo tagasi 2% eesmärgi juurde, otsustas Euroopa Keskpanga nõukogu eilsel kohtumisel tõsta intressimäärasid 0,25 protsendipunkti võrra. Finantsturgudele on suurim mõju hoiustamise püsivõimaluse intressimääral, mis tõuseb 2,5%ni.

Euroala inflatsioon kiirenes augustis energiakandjate kallinemise tõttu 3,3%ni (juulis 2,9%). Veelgi kiiremat hinnatõusu on viimasel ajal aidanud ära hoida toiduainete hindade oodatust aeglasem kasv. Samal ajal viitab viimaste nädalate areng energiaturgudel sellele, et inflatsiooni edasise kiirenemise risk püsib suur. Nafta hind on kerkinud 100 USA dollarini barrelist ning veelgi enam teeb muret gaasi kallinemine Euroopas. Gaasi hind on tõusnud ligi 2,5 korda kõrgemale kui aasta tagasi – 33 eurolt 80 euroni megavatt-tunni kohta. Tanklates avaldab kütuse hinnale endiselt survet nafta suur rafineerimismarginaal. Samas on taustaks hea silmas pidada, et gaasi puhul on praegu hinnad siiski märksa madalamad kui 2021.–2022. aastal: 2022. aasta augustis tipnes gaasi hind umbes 340 euroga megavatt-tunni eest.

Kuigi toiduainete aeglasem hinnatõus on üldise kiire inflatsiooni taustal pakkunud mõningast leevendust, võib see paraku osutuda ajutiseks. Toiduainete hinnatõusu kiirenemise risk ei ole kadunud. Sellele võivad kaasa aidata näiteks teravilja kallinemine maailmaturul, loodusliku kliimanähtuse El Niño põhjustatud ilmastikumuutused ning energia ja väetise kõrgemate hindade ülekandumine toiduainete hindadesse.

Kuigi keskkond on keeruline, on euroala majandus näidanud head vastupidavust. Teise kvartali 1,2% majanduskasvu eelmise aasta sama ajaga võrreldes võib pidada väga heaks tulemuseks. Iirimaa SKP põhjustab kvartalite võrdluses endiselt märkimisväärset kõikumist, kuid üldiselt on majanduskasv olnud küllaltki laiapõhjaline. Nii tarbimine kui ka eksport on püsinud tugevana ning kasvu on toetanud valitsemissektori kulutuste kasv.

Mitu näitajat – sealhulgas kindlustunne ja laenukasv – viitavad sellele, et küllaltki korralik kasvutempo võiks jätkuda. Kolmanda kvartali andmetes võib siiski oodata mõningast tagasilööki, sest negatiivset mõju avaldas käesoleva suve kuumalaine, mille tõttu katkes kohati transport Reini jõel, elektritootmist pidi vähendama jahutusvee puudumise tõttu, kahjustada sai põllumajandustootmine jmt.

Septembris uuendati ka Euroopa Keskpanga prognoosi lähiaastate majandusarengu kohta. Väga suure ebakindluse tingimustes on tuleviku hindamisel mõistlik lähtuda mitmest eri stsenaariumist ning nii tehti ka seekord. Augusti keskpaigas fikseeritud eelduste kohaselt peaks inflatsioon lähiajal veel mõnevõrra kiirenema. Samas ootavad turud, et konflikti mõju hakkab järgmisel aastal leevenema ja see võiks aidata tuua inflatsiooni tagasi 2% eesmärgi lähedale. Riskid püsivad siiski suured ning inflatsioon võib osutuda baasstsenaariumis prognoositust kiiremaks. Viimase aja areng energiaturgudel viitab näiteks võimalusele, et gaasi ja kütuste hinnatõus kujuneb prognoosis eeldatust märksa suuremaks ja kestab kauem.

Energia hinnašokist hoolimata oodatakse prognoosi kohaselt euroala majanduskasvu jätkumist: 2027. aastal 1,4% ja 2028. aastal 1,5%. See on hea uudis ka Eesti majanduse jaoks, sest meie käekäik sõltub suuresti peamiste kaubanduspartnerite kasvust.

Viimaseid arenguid hinnates on mõistetav, miks finantsturud ootavad Euroopa Keskpangalt täiendavaid intressitõuse, et tagada paari aasta jooksul inflatsiooni naasmine 2% eesmärgi juurde. Olukord on aga endiselt äärmiselt ebakindel. Praegu on väga keeruline ennustada, milliseks majanduskeskkond lähikuudel kujuneb ning milliseid otsuseid peab Euroopa Keskpanga nõukogu järgmistel kohtumistel langetama. Lisaks lühiajalistele intressidele on kiiresti tõusnud pikemaajaliste riigivõlakirjade intressid, peegeldades finantsturgude muret võla kiire kasvu pärast. Seda on võimendanud tehisaruinvesteeringute katteks emiteeritud võlakirjade suurenenud maht. See puudutab otseselt ka Eestit, kuivõrd suure eelarvepuudujäägi katteks võetava laenu eest tuleb hakata tasuma rohkem intressi.