Katri Urke: väiksem investeerimisaktiivsus kammitseb majanduskasvu (0)

Katri Urke

Eesti Panga ökonomist
Võtmesõnad: 

Eesti majanduse viimaste aastate head käekäiku varjutab varasemast madalam investeerimismäär ehk investeeringute suhe lisandväärtusesse. Investeeringuid on vaja selleks, et suurendada tootmisvõimekust ning seepärast võib investeerimismäära langus hakata pikapeale majanduskasvu pärssima. Eelkõige just ettevõtted on heale majanduskeskkonnale vaatamata investeerinud viimastel aastatel üsna kesiselt: mittefinantsettevõtete investeeringute suhe nende loodud lisandväärtusesse jääb alla Euroopa Liidu keskmise (vt joonis 1). Kogu Eesti majanduse investeerimismäär on samas Euroopa Liidu riikide seas üks kõrgemaid, mis aga tuleneb paljuski sellest, et valitsemissektori investeeringute vastava näitajaga edestab Eesti kõiki teisi ELi liikmesriike.

Investeeringute suhe lisandväärtusesse, 2015.-2017. aasta keskmine

Peamiselt just ettevõtete viimaste aastate loiu investeerimise tõttu on Eesti investeeringumäär kahanenud 10–15 aasta taguse ajaga võrreldes veerandi võrra (vt joonis 2). 

Investeerimismäär Eestis

Kui 2003.–2005. aastal moodustasid investeeringud lisandväärtusest 36,6%, siis aastatel 2015–2017 keskmiselt 27,4%. Jooksevhindades mõõdetuna mõjutab investeerimismäära ka investeeringute ja lisandväärtuse hinnakasvu erinev tempo. Tehnoloogia arenedes on kapitalikaupade pikaajaline hinnatõus olnud muudest kaupadest ja teenustest aeglasem ja seepärast on investeerimismäär 2003.–2005. aasta keskmistes hindades mõõdetuna kahanenud vähem kui jooksevhindades. 9,2protsendipunktilisest vähenemisest ligi pool tulenebki kapitalikaupade aeglasemast hinnakasvust (vt joonis 3), kuid investeeringuteks suunatud lisandväärtuse osa on vähenenud ka reaalväärtustes ehk 2003. –2005. aasta keskmistes hindades mõõdetuna.

2015.–2017. aasta keskmise investeerimismäära muutus võrreldes 2003.–2005. aasta keskmisega

Hoonetesse ja rajatistesse tehtavate investeeringute kahanemine on täies ulatuses “reaalne” ehk tuleneb sellest, et hinnamuutusi arvesse võttes ehitatakse nüüd lisandväärtusega võrreldes vähem kui võrdluseks olevatel aastatel (vt joonis 3). Seevastu masinatesse ja seadmetesse tehtud investeeringute määr on langenud peamiselt masinate ja seadmete muu majandusega võrreldes märkimisväärselt aeglasema hinnatõusu tõttu. Hinnamuutustega korrigeeritult on masinate ja seadmete investeeringumäär olnud viimastel aastatel peaaegu sama mis 10–15 aasta eest. Investeeringud arvutite riistvarasse, telekommunikatsiooniseadmetesse ja intellektuaalomandisse on kasvanud tänu reaalväärtuses suurematele investeeringutele.

Eesti majanduse investeerimismäär on endiselt Euroopa Liidu kõrgeimate seas, kuid eelkõige just ettevõtete väiksema investeerimishuvi tõttu on see olnud viimasel ajal tunduvalt madalam kui 10–15 aastat tagasi. Ehkki investeerimismäära langusest ligi pool tuleneb kapitalikaupade hindade aeglasemast kasvust, on investeeringuteks suunatud lisandväärtuse osa ka reaalselt vähenenud, mis võib aeglustada tulevast majanduskasvu.

Jaga