Kui palju puhkepäevad eksporti mõjutavad? (0)

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist
Võtmesõnad: 

Statistikaamet teatas, et kaupade eksport vähenes märtsis aastataguse ajaga võrreldes 3%. Ehkki Euroopas nõrgenesid aasta alguses mitu majandusnäitajat, näib ekspordi vähenemine ikkagi liig mis liig. Siinne kirjatükk näitab tööpäevade arvu ja elektritarbimise andmeid kasutades, et märtsikuine ekspordi vähenemine on selgitatav tööpäevade arvu erinevusega 2017. ja 2018. aasta märtsis.

Selle aasta märtsis oli nimelt 21 tööpäeva, aasta varem aga tervelt 23. Teiste sõnadega oli tööpäevade arv 2018. aasta märtsis 8,7% väiksem kui aasta varem. Ka lihavõtted langesid tänavu märtsikuusse.

Ehkki töö- ja puhkepäevade vahekord kuus võib tunduda triviaalsena, selgitab see väga suurt osa majandusnäitajate lühiajalisest dünaamikast. Täpsemalt selgitab tööpäevade arv pea poolt sellest, kui palju aeglustub või kiireneb kuude võrdluses töötleva tööstuse ekspordi kasv. Kui vaadelda aga ainult märtsikuid, aitab tööpäevade arv eri aastatel selgitada lausa kaht kolmandikku kasvu muutusest. Ühes kuus on keskmiselt 21 tööpäeva ja üks tööpäev rohkem või vähem mõjutab paljudes valdkondades tööaega pea 5%. Seda on väga palju, kui arvestame, et viimase kümne aasta jooksul on töötleva tööstuse eksport kasvanud keskmiselt 7,6% aastas.

Joonis 1 illustreerib, kui tugevalt on omavahel seotud töötleva tööstuse ekspordi kuine kasv ja tööpäevade arv. Jooniselt võime veel näha, et 2018. aasta märtsi vaatlus oli ülalpool hinnatud trendijoont. Teisisõnu aeglustus ekspordi kasv veebruariga võrreldes vähem, kui ennustas tööpäevade arvu muutus. Ehk märtsi eksport oli tööpäevade arvu arvestades veebruari omast tugevam.

Skeptikute eri

Kui tööpäevade nõnda suur mõju tundub ikka veel uskumatu, sest osa tehaseid töötab vahetustega ja kõigil pole suurel reede vaba päev, võib üle kontrollida ka elektritarbimise andmed. Tööstusseadmed, nagu ka kontoriarvutid ja tööruumide valgustus, vajavad elektrit. Seetõttu võimaldab elektritarbimine analüüsida majandusaktiivsust üsna tiheda sagedusega. Nord Pooli andmed on avalikult kättesaadavad lausa tunnise sagedusega.

Elektritarbimise andmed näitavad üsna veenvalt, et inimesed puhkasid suurel reedel ja seetõttu oli märtsis vähem tööpäevi. Joonis 2 illustreerib elektritarbimise andmeid lihavõttenädalal ja sellele eelnenud nädalal. Vasakpoolsel joonisel on elektritarbimine lihavõtetele eelneva nädala kolmapäeval, neljapäeval, reedel ja laupäeval. Näeme jooniselt, et tööpäevade hommikul kella viie ja üheksa vahel elektritarbimine suurenes. Kuna nii kolmapäev, neljapäev kui ka reede olid tööpäevad, oli neil päevil elektritarbimine päeva jooksul üsna ühesugune, ent suurem kui laupäeval. Parempoolne joonis kirjeldab aga lihavõttenädalat. Sealt näeme, et reedene tarbimine oli lihavõttenädalal sama väike nagu laupäeval. See tähendab, et inimesed puhkasid suurel reedel, nagu ka laupäeval. Huvitav on seegi, et neljapäevane elektritarbimine hakkas vähenema juba pärastlõunal – mõnes töökohas võis enne suurt reedet olla lühendatud tööpäev.

Seega  oli märtsikuise väikese ekspordi taga tõenäoliselt suur puhkepäevade arv. Loodetavasti aitasid need päevad paremini puhata, et aprillis virgemalt tööd teha.

 

Autori arvamus ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.

 

Jaga

Lisa kommentaar

Plain text

  • HTML elemendid keelatud.
  • Veebiaadressid ja e-maili aadressid muutuvad automaatselt linkideks.
  • Automaatne rea- ja lõiguvahetus