Maive Rute: et raha jõuaks inimesteni (0)

Maive Rute

Eesti Panga asepresident

Eesti ettevõtete ja inimeste rahaasjad käivad valdavalt läbi pankade. Vaid vähesed firmad on end finantseerinud börsi- või muid kanaleid pidi. Pangad peavad praeguses eriolukorras leidma tasakaalu hoiuste säilitamiseks vajaliku ettevaatlikkuse ning klientide kriisiajast üle aitamise paindlikkuse vahel. Eesti pankade laenu- ja liisinguportfelli kogumaht on ligikaudu 19, 4 miljardit eurot, millest 9,3 miljardit on väljastatud ettevõtetele. Vaatan käesolevas kirjatükis pankade köögipoolt selles mõttes, kuidas oleme Eesti keskpangana ning osana euroala keskpankade süsteemist astunud samme selles suunas, et praeguses eriolukorras raha majandusse ja inimesteni jõuaks. Eesti Pank ei rahasta inimesi otse, mistõttu toimib enamik meie kriisimeetmeist samuti läbi pangandussektori.

RAHASÜSTID PANKADESSE

Kõigepealt tuleb tagada, et kommertspankadel oleks vahendeid, mida edasi laenata. Eesti pangad rahastavad end suuresti meie enda ettevõtete ja eraisikute hoiuste abil. Eriolukorra esimestel nädalatel püsis hoiuste maht pankades tavapärasel tasemel ja isegi kasvas mõnel pool, aga selge on see, et kriisi süvenedes võtavad paljud kliendid oma säästud kasutusele ning suureneb ajutist likviidsuslaenu vajavate ettevõtete ja inimeste arv. Eesti kommertspangad saavad kasvavat rahanõudlust rahuldada mitmel moel. Suurte Rootsi pankade Eesti filiaalid võivad emapangast laenata. Vastava loa taotlenud kommertspangad võivad raha laenata ka turult, andes välja kas võlakirju või pandikirju. Pandikirjad on tagatud eluasemelaenude portfelliga ning võlakirjad põhinevad lihtsalt panga usaldusväärsusel ning tulevikuperspektiivil.

Kommertspankadel on likviidsuse suurendamiseks võimalik pöörduda ka keskpanga poole. Keskpank väljastab kommertspankadele soodsatel tingimustel laenu, võttes tagatisena vastu teatud varasid (näiteks võlakirju või krediidinõudeid). Samuti ostavad keskpangad nii turult kui ka kommertspankade kaudu valitsusvõlakirju, ettevõtete võlakirju, pankade väljastatud pandikirju ning suunavad sel moel raha majandusse. Euroopa Keskpank koos euroala riikide keskpankadega on kriisimõjude ohjamiseks otsustavalt laiendanud varaostuprogramme, ehk siis rahvapäraselt rahatrükki, ning leevendanud pankadele antavate rahapoliitiliste laenude tingimusi. Praeguseks välja kuulutatud mitmesuguste finantsvarade ostumaht ulatub 2020. aastal 1,1 triljoni euroni, mis on ligi 10% euroala aastasest SKPst. Seejuures on kommertspankadele pakutavate pikemaajaliste laenude intress rekordmadal, hetkel suisa –0,75%. Jah, keskpank maksab kommertspankadele laenu kasutamise eest peale. Rahastamistingimuste halvenemine ettevõtete jaoks muudaks koroonaviiruse põhjustatud šoki veelgi raskemaks ning selle vältimiseks ongi erakordsed abinõud kasutusele võetud. Samuti on tähtis tagada piisav rahastus avalikule sektorile, mis moodustab Euroopas pea poole majandusest.

Ka Eesti Pank viib varaostuprogramme ellu ning laenab kommertspankadele tagatise vastu. Eestis on laiemapõhjalist varaostu seni takistanud reitinguga ja noteeritud finantsvarade vähesus. Võlakirju on noteerimata lihtsam välja anda, aga paraku ei kõlba need siis tagatiseks ei keskpankadele ega teistele finantsturu osalistele. Ettevõtete poolel on noteeritud investeerimisjärgu reitinguga võlakirju vaid üksikutel, nagu näiteks Eesti Energia ja Elering. Reitinguga pandikirju on seni väljastanud vaid Luminor. Hea uudis on see, et praeguse kriisi leevendamise huvides on euroala keskpangad algatanud kommertspankade poolt pakutavate tagatisvarade nõuete reformi. Seeläbi muutuvad sobivaks ka näiteks Eesti valitsuse noteerimata võlakirjad. Samuti on laienemas sobivate finantsvarade loetelu. Näiteks kui seni ostsid euroala keskpangad investorite käest järelturult valitsuste võlakirju tähtajaga 1–30 aastat, siis nüüd tunnistame sobivaks ka lühemad, üle 70-päevase tähtajaga võlakirjad. Lisaks on ostetavate varade hulgas nüüdsest mitmesuguseid ettevõtete kommertspabereid, mille kvaliteet vastab keskpankade nõuetele.

LAENUPIIRANGUTE VÄHENDAMINE

Kui pankadel on ressurss olemas, tuleb järgmisena tagada nende võimekus ja soov laene väljastada ning laenukahjumitega toime tulla. Siin põimuvad mitmed teemad, mis võivad praeguses kriisiolukorras pankade laenutegevust või riskiisu pärssida. Käesoleva epideemiast põhjustatud kriisi eripäras tõttu tuleb täpsustada, kuidas pangad viivisesse jäänud laene klassifitseerivad ning tulevaste võimalike laenukahjumite katteks omakapitali seovad. Muu hulgas mõjutab meid täna see, et viimase, kümne aasta taguse finantskriisi tuules muudeti pankadele kehtivaid rahvusvahelisi raamatupidamisreegleid. Tookord süüdistati paljusid hätta jäänud panku selles, et nad olid hapuks läinud laenudele (laenu tagasimakseid ei tehtud õigel ajal, jäädi viivisesse) moodustanud eraldisi liiga vähe ja liiga hilja. Kui varasem lähenemine põhines pigem pikemasse võlgnevusse jäämisel ja tegelikel tekkinud laenukahjumitel, siis uue rahvusvahelise raamatupidamisstandardi järgi peavad pangad aruandluspäeval hindama aasta peale ette, kui paljud laenud võivad hapuks minna. Nende hinnanguliste tulevikukahjude katteks peavad pangad koheselt ka provisjone tegema ehk raha kõrvale panema.

Tänases üsna ettearvamatus majandusolukorras valitseb oht, et pangad teevad liiga musti stsenaariume, kannavad suure osa laenudest juba ette maha ning tõmbavad uute laenude pakkumist tagasi. Eriolukorrast tingituna on paljude ettevõtete majandustegevus tugeva löögi saanud. Neil võib tekkida mõnekuulisi raskusi laenude tagasimaksmisega või vaja minna ajutist likviidsussüsti. Mitmetes riikides on välja kuulutatud laenude tagasimaksete peatamine kolmeks kuni kuueks kuuks või on riigid, sealhulgas Eesti, avanud laialdased laenugarantiide programmid. Kui pangad hakkaksid sellises olukorras mehhanistlikult võimalikke laenukahjumeid prognoosima ning nende tarbeks provisjone moodustama, kannataksid ühelt poolt asjatult paljud elujõulised ettevõtted ning teiselt poolt halveneks kiiresti ka pankade endi võimekus majandust rahastada. Just sellise ebavajaliku automatismi ärahoidmiseks on nii Euroopa Keskpank kui ka Euroopa Pangandusjärelevalve avaldanud juhised, mille järgi tuleks koroonaviiruse pandeemia kontekstis paindlikumalt suhtuda riiklike täiendavate laenugarantiide kasutamisse, maksemoratooriumidesse ning laenude maksegraafikute ennetavasse muutmisse. Euroala keskpangad ja pangandusjärelevalveasutused ei nõua pankadelt selliste laenude tõstmist tõenäoliselt hapuks minevate laenude kategooriasse, sest tegu on arvatavasti erakorralise ja lühiajalise situatsiooniga.

Eesti kommertspangad on viimase kuu jooksul kutsunud inimesi ja firmasid oma laenumaksegraafikuid ennetavalt muutma, et viivisesse sattumist ära hoida. Niisuguste vabatahtlike algatustega on maksepuhkust saanud üle kümne tuhande pangakliendi. Lisaks on käivitumisjärgus ka Kredexi ja MESi kaudu suunatavad täiendavad laenuliinid ning garantiiprogrammid, mis aitavad korvata eriolukorrast tekkinud kitsikust. Paraku ei saa aga välistada pankade laenukahjumite märkimisväärset suurenemist järgnevatel kuudel, samal ajal kui majandus ja inimesed vajavad täiendavat rahastust. Just selles valguses on tähtis, et kommertspankadel oleks piisav omakapital. Pankadele on seadusega ette nähtud 8% omakapitali miinimumnõue ning 2,5% kohustuslik kapitalisäilituspuhver. Sellele absoluutsele miinimumtasemele lisaks on Eesti Pank kui riigi finantsstabiilsuse eest seisev asutus kehtestanud täiendavad omakapitali nõuded: Eesti majanduse avatuse riskide maandamiseks peavad kõik pangad hoidma 1%st süsteemse riski puhvrit ning suuremad pangad veel 1–2 % suurust puhvrit, sest need pangad on süsteemselt olulised ja nende käekäik mõjutab märkimisväärselt Eesti majandust. Kõigile pankadele lisanduvad veel nende konkreetsetele riskidele vastavad individuaalsed kapitalinõuded ja kapitalipuhvrid, mille on kehtestanud järelevalveasutused (finantsinspektsioon ja Euroopa Keskpank).

Nagu igas teiseski ettevõttes, peegeldab pankadegi omakapital omanike riski ja vastutust panga toimetuleku eest. Omakapitali seadusega ettenähtud tasemed ning lisanduvad kapitalipuhvrite moodustamise nõuded kaitsevad hoiustajate huve, aga samas ka piiravad pankade võimet uusi laene väljastada. Kui headel aegadel olid pangad kohustatud finantsjärelevalve hoolsa pilgu all oma puhvreid vastavalt kokku lepitud graafikutele üles ehitama ning säilitama, siis koroonapandeemia eriolukorras on Euroopa Keskpank andnud erandkorras loa kõiki puhvreid niiviisi kasutada, et pangad ei pea neid kohe taastama hakkama, vaid saavad seda teha paindlikult. Hinnanguliselt võimaldavad need makro- ja mikropuhvrid euroalal katta ligi 8 protsendipunkti võrra suuremat mittetoimivate laenude taset. Võrdluseks on huvitav märkida, et eelmise kriisi ajal tõusis Eesti pankades mittetoimivate laenude keskmine tase just 8% kanti.

Eesti pankade kapitaliseeritus on hea ning varasemalt kogutud puhvrid peaksid aitama nüüdseid tagasilööke pehmendada. Eesti Pank otsustas alates 1. maist viia kogutud süsteemse riski puhvri nulli, vabastades umbes 110 miljoni euro ulatuses pankade kapitali. See võimaldab pankadel mitmesaja miljoni euro ulatuses täiendavalt laene anda või laenukahjumeid katta. Sarnaselt Eestiga viis süsteemse riski puhvri nulli ka Soome. Mitmed teised euroala riigid on kiiretel laenukasvu aegadel kohustanud oma panku koguma niinimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit ning on need puhvrid nüüd nulli viinud, pankadele hingamisruumi anda.

Kõigi kirjeldatud abipakettide taustal oodatakse kommertspankadelt kaasamängimist ka selles mõttes, et nüüd, kriisi sisenemise alguses, ei võtaks omanikud pankadest headel aegadel teenitud kasumit dividendidena välja. Kui nad seda teeksid, halveneks pankade võime laenukahjumitega toime tulla ning rahastust pakkuda. Euroopa Keskpank on soovitanud peatada dividendimaksed vähemalt oktoobrini 2020. Eesti kommertspankade juhid on kinnitanud, et järgivad seda soovitust.

Artikkel ilmus lühendatud kujul 15. aprillil Postimehes. 

Jaga

Lisa kommentaar