Majapidamised võtavad tarbimislaenu majanduslanguse kiuste

Autori Raol Kallas pilt

Raol Kallas

Eesti Panga ökonomist

0Kommenteeri

Postitatud:

05.03.2024

Praeguse vinduva majanduslanguse ajal on majapidamiste laenunõudlus üldiselt kahanenud, sest ebakindlust tuleviku osas on rohkem ning laenuintressimäärad kõrgemad. Samas on aga eeskätt majapidamised võtnud hoogsamalt tagatiseta tarbimislaene ja krediitkaardilaene – nende laenude jääk kasvas eelmisel aastal ligi 15% (joonis 1). Kiirele kasvule vaatamata moodustavad sellised laenud kogu pangandussektori majapidamiste laenuportfellist väikese osa, alla 10% (joonis 2).

 
 

Tarbimislaenude kasv on olnud ajalooliselt tsükliline ning positiivses seoses tarbimisega. See tähendab, et majanduslanguse perioodidel, kui tarbimine kahaneb, on laenukasv kiirelt vähenenud ning nn headel aegadel on laenu võetud suuremas mahus (joonis 3). Erandiks oli 2021. aasta, mil tarbimislaenude jääk vähenes pensionireformi mõjul. Ka viimasel paaril aastal on laenukasv olnud vaatamata majanduslangusele küllaltki kiire, kuid üldjuhul eelnebki laenukasvu pidurdumisele tarbimise ja majandusaktiivsuse langus. Teisalt on uuringutes leitud, et majapidamised võivad kasutada tarbimislaenusid ka nn tarbimise tasandamiseks[1] ja elustandardi säilitamiseks läbi majandustsüklite. Seda kinnitab ka asjaolu, et tagatiseta laenu võtnud leibkondade osakaal on tarbijate finantskäitumise uuringute järgi kõige kõrgem suurema sissetulekuga majapidamiste hulgas.

 

Tagatise või käenduseta laene võetakse enamasti eluaseme ja autoga seotud kulutusteks, püsikaupade soetamiseks ning reisimiseks. Kuigi tarbimislaenude võtmine eelmisel aastal kasvas, siis majapidamiste tarbimislaenude võlatase on viimastel aastatel püsinud endiselt 6% juures. See tase on sarnane euroala keskmisega, mis on 5%[2]. Tarbimislaenu võtnud leibkondi ei ole Eestis rohkem kui euroalal keskmiselt: nii Eestis kui ka euroalal on tarbimislaenukohustusega majapidamiste osakaal küsitluste põhjal umbes veerand kõigist majapidamistest.

Pankade laenuportfelli tervis püsib endiselt hea

Tarbimislaenud on võrreldes teiste laenusegmentidega majandusolude halvenemise suhtes rohkem haavatavad ja tagatiseta tarbimislaenud on ajalooliselt kõige riskantsemad laenutooted, sest nad on kõige kõrgema viivislaenude tasemega. Näiteks 2010. aastal ulatus üle 60 päeva tasumata tarbimislaenude osakaal 10%ni ning tagatiseta laenude oma üle 15%. Kuigi praeguse majanduslanguse ajal on laenukvaliteet pisut halvenenud, püsib see siiski endiselt hea. 2023. aasta lõpus moodustasid kõik üle 60 päeva viivises olevad tagatiseta tarbimislaenud ligi 3% laenuportfellist (joonis 4). Tagamata tarbimislaenude kõrgemat riskisust tasakaalustavad laenuandjad teistest laenutoodetest kõrgema intressimääraga. Kõrgema tootluse ootus on sektorisse meelitanud ka enam laenuandjaid, mille mõjul on viimase kümne aasta jooksul intressimäärad siiski ligi 10 protsendipunkti võrra vähenenud, 22%-lt 13%ni.

 

Tagatiseta laenudega seotud krediidirisk on suurem väiksemate pankade jaoks. Üle poole tagatiseta tarbimislaenudest kuulub väiksemate pankade ja krediidiandjate portfelli ning võrreldes nelja suurema, süsteemselt olulise pangaga on ka laenukasv väikepankades kiirem. Tagamata tarbimislaenude osakaal moodustab süsteemselt oluliste pankade ettevõtete ja majapidamiste kõigist laenudest alla 2% ning väikepankades[3] ligikaudu 20%.

Suurema, üle 5000eurose tagatiseta tarbimislaenu võtnud laenusaajatel kulus varasemast suurem osa sissetulekust laenumaksetele. Eelmisel aastal suurenes selliste laenusaajate igakuiste kohustuste osakaal sissetulekust keskmiselt 31%-lt 34%-le. Keskmine laenusumma ja sissetulek suurenesid nendel suhteliselt vähem, mis tähendab, et laenu tagasimaksete osakaal oli suurem laenusaaja muude kohustuste, eeskätt suurenenud intressimääraga eluasemelaenumakse ja/ või autoliisingu tõttu.

Tarbimislaenude kiire kasvuga on suurenenud oht, et rohkem inimesi satub laenude tagasimaksmisega raskustesse, eriti kõige riskantsema laenusegmendi ehk tagatiseta tarbimislaenude puhul. Samas on tarbimislaenudel kogu kommertspankade laenuportfelli kvaliteedile piiratud mõju, sest tarbimislaenud moodustavad sellest küllaltki väikese osa. Siiski on mitmes väiksemas pangas tarbimislaenudel suurem osakaal ning seetõttu võivad võimalikud laenukahjumid nende jaoks osutuda märkimisväärseks.


[2] Pangalaenude ja-liisingute jäägi ja SKP suhtarv.

[3] Ilma krediidiandjateta.