Äsja avaldatud majandusülevaates soovitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) pöörata Eestis suuremat tähelepanu majandusarengu ja heaolu toetamisele, digitaalsete muutustega kaasas käimisele ning võrdsema ja keskkonnasõbralikuma ühiskonna arendamisele. Ühe konkreetse ettepanekuna soovitavad eksperdid loobuda plaanist muuta vabatahtlikuks nii teise pensionisambaga liitumine kui ka sealt enne pensioniea saabumist lahkumine.

Eesti majandusarengut käsitlevas aruandes rõhutatakse, et hoolimata mõnevõrra aeglustunud kasvust on riigi majandus heas seisus. OECD toob positiivsena esile Eesti riigi madala võlataseme, kuid taunib praegust päritsüklilist eelarvepoliitikat. Ülevaates rõhutatakse, et tulevikus võivad riigi kulud kasvada senisest kiiremini taristuprojektide elluviimise ja rahvastiku vananemise tõttu.

OECD eksperdid peavad Eesti üheks peamiseks katsumuseks toimetulekut demograafiliste riskide ja rahvastiku vananemisega. Ülevaate kohaselt on vanaduspensionäride ja töötajate suhe Eestis ligi 31%, mis on kõrgem kui OECD riikides keskmiselt (veidi üle 27%). OECD hinnangul tõuseb see suhtarv tulevastel kümnenditel veelgi, mis tähendab, et tulevikus on Eestis tööealiste kohta veelgi rohkem pensioniealisi. Lisaks on vanemaealiste vaesuse määr Eestis OECD hinnangul juba praegu kõrge: 2017. aastal elas 65aastastest ja vanematest inimestest Eestis vaesusriskis 47,5%. Sedamööda, kuidas rahvastik vananeb, rahvaarv väheneb ning pensionäride ja tööealiste suhtarv tõuseb, kasvab ka tõsine oht, et vanemaealiste vaesus süveneb veelgi. Seega avaldab rahvastiku vananemine tulevikus survet nii Eesti riigirahandusele kui ka ühiskonnale.

Et tagada Eesti pensionisüsteemi pikaajaline jätkusuutlikkus ja vähendada pensioniealiste vaesust, soovitab OECD loobuda plaanist teha teise pensionisambaga liitumine ja sealt enne pensioniea saabumist lahkumine vabatahtlikuks. Ehkki kavandatavad muudatused suurendavad valitsemissektori tulusid, võivad need ohustada majandusstabiilsust ja vähendada tulevikus makstavaid vanaduspensione. Organisatsiooni hinnangul tuleb reformi mõju põhjalikult analüüsida.

Ülevaates tõdetakse, et pensionisüsteemi muudatused võivad süvendada sissetulekute ebavõrdsust, kuna kehvemate finantsteadmistega inimesed ei pruugi ära tunda, milliste investeerimisvõimaluste tootlus on suurem. Muudatusettepanekute ajend on anda inimestele oma pensionisäästude investeerimisel suurem otsustusvabadus. Siiski ei pruugi paljudel Eesti inimestel olla OECD hinnangul piisavalt häid finantsteadmisi, et ise paremaid investeerimisvõimalusi leida.

Seetõttu ei tohiks OECD ekspertide sõnul lubada teise samba pensionisäästude väljavõtmist enne pensioniea saabumist, vaid selle asemel tuleks pensionifonde paremini valitseda ja teha nende üle järelevalvet. Pensionifondid peavad muutuma kulutõhusamaks. Selleks tuleb alandada haldustasusid, suurendada konkurentsi ja vähendada fondide investeerimisele kehtestatud piiranguid. OECD hinnangul on Eestis olukorra parandamiseks juba samme astutud: kaotatud on pensionifondi aktsiariski ülempiir – 75% fondi varadest – ja lõdvendatud on suurema tootlusega varadesse investeerimise piiranguid. Hea näide tiheda konkurentsi ja efektiivse pensionifondide turuga riigist on Austraalia. Seal on pensionifondide tasud järsult alanenud ja fondid investeerivad ka kinnisvarasse ja taristuprojektidesse, mis lubavad paremat tulusust.

OECD koostab iga liikmesriigi kohta tavaliselt iga kahe aasta järel majandusülevaate, milles analüüsitakse riigi majandusarengut ja antakse majanduspoliitilisi soovitusi.