Pensionireformi tänased tulud ja homsed kulud (0)

Madis Müller

Eesti Panga president ja Euroopa Keskpanga nõukogu liige

Nüüd, mil muudatused pensionisüsteemis on saanud seaduse jõu, on kohane küsida, mida võiks edasiste valikute puhul silmas pidada esiteks riigi rahaasju korraldades ja teiseks iga inimene oma isiklikke pensioniotsuseid tehes.

Seni kohustusliku kogumispensioni muutmine vabatahtlikuks tekitab riigieelarvesse ajutisi lisatulusid, kuid seab riigi rahanduse tulevikus suurema surve alla. Lähema aasta või kahe jooksul võib riigieelarvesse oodata täiendavat tulumaksu laekumist, kuna inimesed, kes soovivad pensionifondidesse säästetud raha kasutusse võtta, maksavad kogutud summalt riigile 20% tulumaksu. Teiseks vähenevad riigi kulutused lähiajal, kuna enam ei ole vaja maksta 4% inimeste palgast nende nimel pensionifondi osakute ostmiseks.

Samal ajal on üsna lihtsasti ennustatav, et pensionireformi tagajärjel suureneb pikemas perspektiivis surve riiklike pensionide tõstmiseks. Kuna enam ei ole võimalik arvestada sellega, et iga inimene on töötades ise pensioniks säästnud, väheneb reformi järgselt pensionäride tulevane oodatav keskmine sissetulek ning vastavalt kasvavad ootused riikliku pensioni tõstmiseks. Pensionireformist laekub riigile ühekordset lisatulu, kuid sellega kaasneb pikaajaliselt lisasurve riigieelarvele, mistõttu oleks vastutustundlik seda ajutist võitu just sellisena käsitleda. See tähendab, et kogumispensionist loobuvatelt inimestelt kogutavat täiendavat maksu oleks mõistlik käsitleda ühekordse tuluna, mille arvelt ei suurendata valitsuse kulutusi. Kuna kogumispensioni vabatahtlikuks muutmine seab riigi rahanduse tulevikus surve alla, tasub ka mõelda, kuidas saame II samba maksetelt kokkuhoitud raha abil neid tulevikus tekkivaid probleeme vähendada.

Iga inimese jaoks tähendab aga täiendav vabadus ise enda pensionieaks valmistuda mõistagi ka vastutust. Kuigi senine statistika Eesti inimeste säästmise ja investeerimise kohta näitab, et omal käel pensionieaks valmistumine ei ole andnud II pensionisambast paremaid tulemusi, on nüüd igal II sambast lahkujal võimalus tõestada vastupidist. Seadus on karm ja võimaldab kogutud pensionisääste fondidest välja võtta vaid kogu mahus, mitte vastavalt vajadusele sobilikus summas. Kogumispensionist loobumise otsust ei saa ka ümber mõelda varem kui kümne aasta pärast. Seetõttu tasub igal inimesel enne säästude II sambast välja võtmist tõsiselt oma valikuid kaaluda. Raha pensionifondidest välja võtmine eeldab üldjuhul kas väga tugevat usku enda oskusesse fondijuhtidest paremini investeerida või siis usku sellesse, et valitsus kindlasti maksab mulle tulevikus minu jaoks piisavat pensioni.

Otsustamisel tasub ka tähele panna, et seadusemuudatuste tulemusel on II pensionisamba tingimused muutunud palju soodsamaks kui seni. Näiteks on II sambasse raha kogunud inimestel tulevikus senisest palju suurem võimalus oma säästude pensionieas kasutamise üle paindlikult otsustada. Puhtalt maksude vaatenurgast tasub olla II samba sääste kasutusele võttes eriti tähelepanelik juba pensionieale lähenevatel inimestel. Kannatlikkus saab väga hästi kompenseeritud just pensionieelikutel, kuna pensionisäästude kasutusele võtmisel makstav tulumaks langeb pensioniikka jõudes 20%-lt sõltuvalt edasistest valikutest 10% või 0%-le.


Artikkel avaldati 22. oktoobril ERRi uudisteportaalis.

 

Jaga

Lisa kommentaar