Tarbijate inflatsiooniootused on kasvanud koos toiduainete ja energia kallinemisega (0)

Sulev Pert

Eesti Panga ökonomist
Võtmesõnad: 
  • Tarbijad tunnetavad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika
  • Hinnatõusuootuste mõjul kasvab surve palkade tõstmiseks 
  • Kaudsete maksude tõus on sattunud samale ajale toiduainete ja energia kallinemisega maailmaturul, mis võib suurendada inflatsiooniootusi

Tarbijahindade kasv on tänavu pärast kolmeaastast deflatsiooniperioodi kiirenenud ja ulatus esimese kolme kvartali jooksul 3,3%ni. Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav tarbijabaromeeter näitab seda, et nii tarbijate tajutav hinnakasv kui ka hinnaootused on 2017. aasta jooksul samuti järk-järgult suurenenud. 44% küsitletutest vastasid, et hinnad on aastaga oluliselt tõusnud, ning 22% vastanutest ootab inflatsiooni edasist kiirenemist ka järgmise 12 kuu jooksul. Samas nende tarbijate osakaal, kes usuvad hindade languse võimalusse, on väike (0,1%). Keskeltläbi tunnetavad tarbijad suuremat hinnakasvu, kui seda näitab inflatsioonistatistika. Tarbijate hinnatunnetus võib erineda ametlikust hinnastatistikast mitmel põhjusel.

Tarbijate hinnaootused langevad kõige rohkem kokku nende kaupade ja teenuste hinnamuutustega, mida ostetakse sagedasti. Selliste kaupade hinnakasv on toiduainete ja mootorikütuse hindade kallinemise tõttu kiirenenud 6%ni (vt joonis). Tarbijahinnaindeks mõõdab aga keskmise ostukorvi maksumust ja inimeste igapäevased ostuharjumused võivad sellest paljuski erineda. Tarbija­tel võib olla täpsem ülevaade toidukaupade hinnamuutustest, kuid vähem teadlikud ollakse näiteks mööbli ja kodutehnika hetkehindadest. Tööstuskaupade ja teenuste inflatsioon (n-ö alusinflatsioon) on jätkuvalt suhteliselt aeg­lane ning ulatus septembris 1,3%ni.

Hinnakasv ja hinnaootused

Hinnatunnetust kujundab ka see, et kaupade ühikuhinnad võivad poes varieeruda erineva pakendamise tõttu, mida tavatar­bija ei pruugi isegi tähele panna. Mõnede kaupade eest makstakse peamiselt sularahas, teiste eest tasutakse pangas püsikorraldusega, mis samuti mõjuvad hinnatunnetusele erinevalt. Veel üks as­jaolu, mida ametlik hinnastatistika arvestab, kuid tarbijatel on raskem hinnata, on kvalitee­di muutused. Näiteks andmeside kiirus kasvab tehnoloogia arengu tõttu ning sideteenuste ühikuhind alaneb.

Hinnatõusu ootused on olulised seetõttu, et nad suurendavad survet tööandjatele palkade tõstmiseks.  Näiteks oli Eestis reaalpalga kasv aastatel 2013–2016 tootlikkuse kasvust märksa kiirem. Kiire reaalpalga kasvu taga võis muuhulgas olla see, et palgakokkulepped tehakse sageli aastaks ette, kuid hindade languse võimalusega ei osanud arvestada ei ettevõtted ega töövõtjad. Käesoleval aastal töötab kiirem hinnakasv aga ettevõtete kasuks, suurendades kasumeid, kuid reaalpalga kasv on aeglustunud. Kuna aga kiirenenud on ka oodatav hinnakasv, siis võib soodne positsioon jääda ettevõtetele ajutiseks.     

Tarbijate hinnatõusuootusi on viimasel aja tõenäoliselt suu­rendanud ka see, et aktsiisimäärade tõus sattus samale ajale toiduainete ja energia kallinemisega maail­maturul. Maksutõusude panus hinnakasvu ulatub tänavu ligikaudu neljandikuni hinnakasvust. Risk on see, et ka reguleeritud hindade tõus (mitmekordsed jäätmekäitlustasud, pandipakendite hinnad jms) hakkab kiirema inflatsiooniga kaasa minema ja tarbijate hinnaootusi veelgi võimendama.

 

Jaga

Lisa kommentaar