Välkmakse saab normiks kogu euroalal

Autori Tiina Soosalu pilt

Tiina Soosalu

Eesti Panga maksekeskkonna arendamise ekspert

Postitatud:

03.02.2025

Kui Eestis pakuvad suuremad pangad riigisiseseid välkmakseid juba aastaid ning hiljuti on hakanud seda tegema ka enamik väiksemaid panku, siis Euroopa Liidus jõustub alles selle aasta sügisest nõue, et eurodes tehtud pangaülekanded peavad sõltumata nädalapäevast või kellaajast saajani jõudma kümne sekundi jooksul.

Eesti pangad on võrreldes teiste euroala riikidega olnud märksa kiiremad - 2024. aasta neljandas kvartalis liikus Eestis 88% pankadevahelistest maksetest vaid mõne sekundi jooksul. Üheski teises Euroopa riigis ei liigu pankadevahelised maksed nii kiiresti; Euroopa Liidu keskmine näitaja oli samal perioodil 20%. Suure välkmaksete osakaalu poolest järgnevad Eestile Leedu (65%), Hispaania (51%), ja Sloveenia (30%). Teistes riikides on välkmaksete osakaal palju väiksem, kohati lausa nullilähedane ehk kui raha liigub ühest pangast teise, tuleb saajal tihti oodata mitu tundi. Kui makse algatati reede õhtul, võib raha laekuda alles esmaspäeva hommikul.

Eestis liikus 88% pankadevahelistest maksetest vaid mõne sekundi jooksul. Üheski teises Euroopa riigis ei liigu pankadevahelised maksed nii kiiresti; Euroopa Liidu keskmine näitaja oli samal perioodil 20%.

Välkmaksete muutumine üle-euroopaliseks võimaldab teha järjekordse hüppe maksete kiiruses ja mugavuses. Kui poes oleme harjunud enamasti maksma pangakaardiga või sularahas, siis välkmaksete levik võimaldab nende valikute kõrvale tuua ka uued lahendused, et inimesed saaksid omavahel ja ka kauplustes mugavamalt maksta. Eelkõige võidavad sellest väikekaupmehed, kes ei ole soovinud näiteks maksete vähesuse tõttu kaardimakseterminali soetada. Küllap nii mõnigi meist on olnud olukorras, kus sularaha parasjagu kaasas pole, aga turul, laadal, juuksuris või rehvivahetustöökojas kaardiga maksta ei saa. Sellistes olukordades saavadki appi tulla välkmaksel põhinevad lahendused.

Juba on olemas mitmeid regionaalseid edulugusid ning välkmaksete levik annab neile hoogu juurde. Lähiriikidest on vast kõige tuntum Rootsi ettevõte Swish, mis hakkas 2012. aastal kuue suurema panga koostöös pakkuma välkmaksel põhinevat raha ülekandmise võimalust. Esialgu töötas see lahendus vaid eraisikute vahel, kuid õige pea lisandus ka Rootsi kaupmeeste jaoks võimalus Swishi rakendusega makseid vastu võtta. Tänaseks on see rakendus 80% Rootsi elanike mobiiltelefonides ning selle kasutamine ja QR-koodil põhinevad maksed Rootsis väga levinud. Swish jätkab oma tegevuse laiendamist, rakendust saab juba kasutada ka internetipoodides maksmisel ning müügikohtades QR-koodiga makseid tehes. Iga nelja pangakaardimakse kohta tehakse Rootsis üks makse Swishi vahendusel.

Välkmaksete levik võimaldab pangakaardiga või sularahas maksmise kõrvale tuua uued lahendused, et inimesed saaksid omavahel ja ka kauplustes mugavamalt maksta ning sellest võidavad eelkõige väikekaupmehed.

Swishile sarnaseid teenuseid on Euroopas teisigi. Näiteks Vipps MobilePay, mis tegutseb Norras, Soomes ja Taanis. Saksamaal ja Austrias on aga Bluecode, mis alustas teenuse pakkumisega väikekaupmeestele, kuid on nüüd juba suuremate laienemisplaanidega. Enamike selliste lahenduste probleemiks on aga see, et need on kas lahendusega liitunud panga või pankade põhised või saab neid kasutada vaid konkreetses riigis. Näiteks Rootsis saavad Swishi kasutada vaid need, kel on konto mõnes Rootsi pangas. Piiratud kasutusvõimaluste tõttu on sellistel lahendustel keeruline tõusta kaardimaksele arvestatavaks alternatiiviks.

Ka Eestis on viimastel aastatel tulnud kasutusele mitmeid lahendusi, mis maksmise mugavamaks teevad. Näiteks on Eesti suuremad pangad liitunud Läti keskpanga hallatava nimemakse teenusega (Proxy Registry Instant Links), mis võimaldab makset teha telefoninumbri alusel, ilma et peaks teadma maksja saaja kontonumbrit. Nimemakset saab teha ainult teenusega liitunud kliendile. Nimemakset kasutab Eestis juba üle 350 000 pangakliendi.

Eestis on populaarne ka „küsin raha“ makselahendus, mis võimaldab eraisikute vahel rahataotlust teha pangaäpi, sotsiaalmeedia või e-kirja kaudu saadetud sõnumiga. Maksjal pole vaja teha muud, kui eeltäidetud maksevorm kinnitada. Eesti Panga tellimusel 2023 aastal läbi viidud RAIT Faktum & Ariko eraisikute finantskäitumise uuringust selgub, et „küsin raha“ võimalust on kasutanud kolmandik Eesti elanikest, vanuserühmas 18-29 aastat isegi üle poole vastanuist (57%). Näiteks LHV Pank tõi detsembris välja lahenduse, mis võimaldab äpis raha küsida kõikide suuremate Eesti pankade klientidelt. Uus lahendus suunab maksja automaatselt tema valitud panga keskkonda paari klikiga ülekannet tegema. Hiljuti laiendas Swedbank raha küsimise võimalust ka ettevõtetele ning lisas QR-koodiga maksmise võimaluse. Panga sõnul näevad nad teenuse kasutajatena väiksemaid teenusepakkujaid või hooajaliselt kauplevaid ettevõtjaid. Swedbanki teenust saavad praegu kasutada Swedbanki, SEB, LHV ja Citadele kliendid.

Pangad hakkavad oktoobrist kontrollima saaja nime ja kontonumbri vastavust, et hoiatada maksjat võimalikust veast enne raha ülekandmist ja ennetada pettusi.

Sellest aastast jõustunud muudatustel, mille järgi peavad euroalal tegutsevad makseteenusepakkujad nüüdsest vastu võtma välkmakseid ning saatma välkmakseid hiljemalt 2025. aasta 9. oktoobrist, on laiemgi mõju. Näiteks ei luba jõustunud seadusemuudatus välkmaksete eest küsida kõrgemat tasu kui tavamakse eest. Samuti hakkavad pangad kontrollima saaja nime ja kontonumbri vastavust, et hoiatada maksjat võimalikust veast enne raha ülekandmist ja ennetada pettusi. Maksepettusi aitab vähendada ka see, et lisaks saaja ja tema kontonumbri kontrollimisele peavad pangad ja teised makseteenuse pakkujad pöörama rohkem tähelepanu maksete turvalisusele ning neil peab olema töökindel süsteem pettuste tuvastamiseks ja nende ärahoidmiseks.

Eesti pangad on teinud välkmaksete valdkonnas head tööd ja nüüd on ka ülejäänud Euroopal kohustus jõuda meile järele. Samas on tähtis veel kord rõhutada, et iga avanenud head võimalust kipuvad ära kasutama ka kurjategijad – kui makse liigub välkmaksena, tuleb eriti hoolikalt jälgida, kas makse läheb ikka õigele saajale, kas veebipood on turvaline jne. Tasub ka üle korrata, et pangad ei palu kunagi kliendil sõnumi või e-kirjaga saadetud lingi kaudu uuendada oma kliendiandmeid. Enne makse kinnitamist võiks järgida põhimõtet „üheksa korda mõtle, üks kord pane PIN2“.

Miks välkmaksed ei liigu siiski alati välgukiirusel?

Välkmaksete limiidiks on seatud 100 000 eurot, kui pangad ei ole kliendile kehtestanud väiksemat limiiti. Limiiti ületavad maksed tehakse Euroopa tavamaksena, mis tähendab, et saajale jõuab raha alles mõne tunni pärast. Kuigi limiit enamikke pangakliente igapäevaste maksete tegemisel ei puuduta, on seda oluline meeles pidada ettevõtetel ja eraisikutel, kes teevad sellest limiidist suuremaid makseid.

Hea on meeles pidada, et vahel võib välkmakse viibida järgmistel põhjustel:

  • makse summa on suurem kui panga lubatud välkmakse maksimumsumma;
  • makse on vaja saata täiendavasse kontrolli. Põhjused on enamasti seotud maksepettuste tõkestamise või rahapesu kahtlusega. Kui makse liigub kahe panga vahel, võib juhtuda, et detaile on vaja kontrollida nii maksja kui ka saaja panga poolt. Sõltuvalt kontrolli tulemusest võidakse makse tagasi lükata, vabastada või vahendid külmutada;
  • harvadel juhtudel võib tegu olla tehnilise tõrkega makse töötlemisel (sideteenuse pakkuja tõrge, makse algataja panga või makset vastu võtva panga tõrge). Aeg-ajalt tehakse maksesüsteemides hooldust, mis püütakse ajastada öisesse aega, mil makseliiklus on väiksem;
  • makse võib täiendavasse kontrolli viia puudulikult täidetud maksekorraldus. Kui on nõutud viitenumber, tuleb see väli kindlasti täita. Ka selgituse väli peab olema täidetud korrektselt;
  • makse peatumise korral tuleks uurida oma pangalt, kas peatamine on toimunud makse algataja või saaja poolel. Kui info jagamine on seadusega lubatud, saab teada ka põhjuse.

Maksete kontrollikohustus on kehtestatud rahvusvaheliste nõuetega nii pankadele kui ka muudele makseasutustele. Kontrollimeetmed on kehtestatud eelkõige kliendi ja finantssüsteemi kaitseks, et maksepettusi oleks vähem ning rahapesu ja terrorismi rahastamine oleks takistatud. Seda võib kõrvutada turvakontrolliga lennujaamas - tüütud kontrollid tuleb kõigil läbida, et lendamine oleks ohutum.