Sanktsioonidest mõjutatud toiduainetööstuse harude käive on kahanenud keskmiselt vähem

Autori Kaspar Oja pilt

Kaspar Oja

Eesti Panga ökonomist

Postitatud:

18.03.2015

Sanktsioonidest mõjutamata toiduainetööstuse harude müügikäibe suur vähenemine näitab, et toiduainetööstuse käive on kahanenud erinevatel põhjustel, mitte pelgalt Venemaa sanktsioonide tõttu. Toiduainetööstuse käive oleks võinud väheneda ka siis, kui Venemaa poleks suvel sanktsioone kehtestanud.

Pärast Venemaa sanktsioonide kehtima hakkamist 2014. aasta augustis on toiduainetööstuse kuine müügikäive olnud keskmiselt 6 miljoni euro võrra ehk 5% väiksem kui tavaliselt. Sanktsioonidest mõjutatud harude müügikäive on seejuures olnud tavapärasest keskmiselt 4% väiksem ja sanktsioonidest mõjutamata harude käive 7% väiksem:

  • enamiku harude müügikäibe erinevus jääb tavapärase kõikumise piiresse, sest toiduainetööstuse müügikäive on olnud hüplik;
  • sanktsioonid on mõjutanud enim piimatööstust, mille kuine müügikäive on olnud keskmiselt 4,6 miljoni euro võrra (15%) väiksem;
  • lihatööstuse müügikäive on aga olnud tavapärasest 12% suurem;
  • sanktsioonidest mõjutatud harude (piimatööstus, lihatööstus, puu- ja köögivilja töötlemine ning kalatööstus) kuine kogukäive on olnud keskmiselt 2,7 miljoni euro võrra (4%) väiksem;
  • suur osa müügikäibe vähenemisest on tulnud harudest, mida sanktsioonid otseselt ei mõjutanud (nt toiduõli tootmine).

Juuresoleval joonisel näitab must pidev joon seda, kui palju erineb sanktsioonidest mõjutatud harude kuine müügikäive selle harilikust tasemest. Hariliku taseme all mõistan müügikäibe taset, mis oleks realiseerunud, kui käibe aastasisene dünaamika oleks samasugune nagu 2000. kuni 2013. aastal keskmiselt. Punane pidev joon näitab kogu toiduainetööstuse müügikäibe erinevust selle harilikust tasemest.

 Enamiku harude müügikäibe erinevus jääb hariliku volatiilsuse piiresse. Toiduainetööstuse müügikäive on olnud hüplik ning enamik siinse metoodikaga leitud hinnangutest ei ole statistiliselt olulised. Statistiliselt olulistest hinnangutest saab tuua välja piimatööstuse, mille müügikäive on olnud mõnes vaadeldud kuus harilikust hooajalisest tasemest statistiliselt oluliselt madalam (olulisusnivool 5%).

Kui vaadata käibe asemel eksporti, siis tõuseb sanktsioonidest mõjutamata harude roll veelgi paremini esile. Ehkki piimatööstus andis toiduainetööstuse ekspordi vähenemisest märkimisväärse osa, kahanes eksport peamiselt nende harude tõttu, mida sanktsioonid otseselt ei mõjutanud.

Andmed ja arvutusmetoodika

Kasutasin statistikaameti tööstustoodangu müügiindeksite andmeid, mille põhjal arvutasin müügimahud 2012. aasta tööstustoodangu müügi andmete järgi. Statistikaamet kasutab tööstuse müügiindeksite kokkukaalumiseks viimaste aastate kohta samuti 2012. aasta andmeid.

Toiduainetööstuse müügikäibe erinevuse arvutamiseks leidsin niinimetatud faktivastase tööstuse müügikäibe taseme, mis peegeldab käibe harilikku hooajalisust 2000. kuni 2013. aastal. Selleks jagasin toiduainetööstuse müügikäibe ahelindeksid tegevusala kaupa aastasteks perioodideks, mis algavad augustis ja lõppevad juulis. August on sanktsioonide alguse kuu ja juuli neile eelnenud kuu. Alusindeksite baasi jaoks võrdsustasin eelmise aastase perioodi jaanuari kuni juuli väärtuse ühega. Leidsin nende indeksite keskmise väärtuse iga kuu kohta. Selle põhjal arvutasin, mis oleks olnud huvi pakkuva tööstusharu käive, kui müügikäibe areng oleks olnud keskmiselt samasuguse aastasisese dünaamikaga nagu varem. Baasperioodi valisin jaanuarist kuni juulini järgmistel põhjustel:

  • Baasperiood peaks olema piisavalt pikk, et seda ei mõjutaks müügikäibe juhuslik volatiilsus. Võrdlusperioodiks ei sobinud seetõttu ainult juuli.
  • Baasperiood peaks olema piisavalt lühike, et see kirjeldaks sanktsioonidele eelnenud perioodi, kuna sanktsioonide mõju oleks vaja eristada teistest mõjudest. Võrdlusperioodiks ei sobinud seetõttu kogu eelnev aasta.

Kasutatud andmeallikad:


Autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.