7/2016 Lenno Uusküla. Rahapoliitika ülekandemehhanism ja ettevõtete arvu dünaamika
Eesti Panga Toimetised 7/2016
Lenno Uusküla. Monetary Transmission Mechanism with Firm Turnover
2007. aastal alanud finantskriis ja sellele järgnenud majanduskriis näitasid selgelt, kui olulised on finantsturud majandustsüklites ja kuidas reageerib majandus eri šokkidele, sealhulgas rahapoliitilisele šokile. Peamine rahapoliitika ülekandumise analüüsimise mudel põhineb aga endiselt jäikadel hindadel. Ehkki selle mehhanismi abil saab hästi kirjeldada paljude näitajate arengut, prognoosib see samuti, et ettevõtete arv peaks pärast ekspansiivset rahapoliitika šokki vähenema. Käesolev artikkel näitab, et see prognoos on vastuolus empiiriliste tulemustega. Seevastu jäikade hindade mudel, mida on täiendatud kulukanali finantspiiranguga, suudab tekitada ettevõtete dünaamika reaktsiooni, mis sobib kokku andmetest leitud reaktsiooniga. Tulemused näitavad, et mida jäigemad on hinnad, seda tugevam peab olema kulukanal, et muuta ettevõtete arvu dünaamikat nii, et see oleks andmetega kooskõlas.
Artikkel näitab kõigepealt, et II maailmasõja järgsete andmete alusel USA kohta kasvab uute ettevõtete arv pärast ekspansiivset rahapoliitika šokki kiiresti ja jõuliselt. Kuna ettevõtete sulgemiste hulk esialgu ei muutu, kasvab ettevõtete arv just tänu uute ettevõtete lisandumisele. Hiljem läheb ka vähem ettevõtteid pankrotti, toetades ettevõtete arvu kasvu. Need tulemused on sarnased ettevõtete loomise ja sulgemise netoarve käsitlevate eelmiste artiklite tulemustega. Käesolevas artiklis kasutatakse aga lisaks USA pankrotikohtu pankrotiavalduste esitamise statistikat ning BLSi ettevõtete statistikat, mille alusel jagatakse ettevõtted osadeks tegutsemise asukoha järgi (ingl establishments).
Peale stiliseeritud fakti tuvastamist näitab käesolev artikkel, et jäikade hindade mudel, millele on lisatud kulukanali finantspiirang, suudab imiteerida andmetest lähtuvat ettevõtete arvu dünaamikat ja illustreerida finantspiirangute tähtsust rahapoliitika ülekandemehhanismis. Teoreetilises osas kasutatakse dünaamilist stohhastilist üldise tasakaalu mudelit, kus ettevõtete loomine on endogeenne, ettevõtete sulgemine on eksogeenne ja mittestohhastiline, ja ettevõtete loomiseks on vaja teha pöördumatuid kulutusi, näiteks tööjõudu palgates. Mudel põhineb paljudel varasematel artiklitel, sealhulgas Bilbiie, Ghironi ja Melitzi (2007, 2012), Bergini ja Corsetti (2008) ja Uhligi (2009) töödel. Finantspiirangul on kirjanduses mitu nime. Christiano, Eichenbaum ja Evans nimetasid seda kanalit oma 1997. aasta artiklis piiratud osalemisega mudeliks. Hiljem on seda kirjanduses nimetatud ka ettevõtete töökapitaliks ja ettevõtete ettemaksu mudeliks – neid nimesid on kasutanud paljud, teiste hulgas Christiano, Eichenbaum ja Evans (2005), Ravenna ja Walsh (2006), Rabanal (2007) ja Uhlig (2009).
Jäikade hindade mudelis, kus pöördumatute kulude jaoks kasutatakse tööjõudu, põhjustab intressimäära alanemine ettevõtete arvu kahanemise majanduses. Ekspansiivne rahapoliitika suurendab nõudlust tarbekaupade järele ning kasvatab seetõttu ka tööjõunõudlust. Selle tagajärjel kasvavad tööjõukulud nii kaupade tootmisel kui ka ettevõtete loomisel. Väiksem kasum ettevõtte kohta ja suurem ettevõtte loomise kulu vähendavad tööjõunõudlust uute ettevõtete loomisel seni, kuni vaba sisenemise tingimus on täidetud. Ettevõtete arvu vähenemine on aga vastuolus empiiriliste tulemustega.
Piisavalt tugeva kulukanali lisamine jäikade hindade mehhanismile viib pärast ekspansiivset rahapoliitilist šokki ettevõtete arvu kasvuni, nii nagu andmete järgi nähtud. Peamine kulukanali eeldus on see, et finantsvahendajad laenavad ettevõtetele tootmiseks, sh palkade maksmiseks raha. Ekspansiivseks rahapoliitiliseks šokiks laenab keskpank finantsvahendajatele raha, et saavutada teatud eesmärgistatav intressimäär. Finantsvahendajad laenavad lisaressursid ettevõtetele, kes saavad nüüd võtta suuremat laenu madalama intressimääraga. Kulukanal vähendab seetõttu tootmise ja ettevõtete loomise kulu. Mida rohkem ettevõtted raha laenavad, st mida tugevam on kulukanal, seda vähem kasvavad ettevõtete jaoks tootmiskulud. See omakorda toetab kogunõudlust ja suurendab ettevõtete praegust väärtust. Lisaks sellele saavad rohkem ja odavamat laenu ka loodavad ettevõtted. Üha kiirem tööjõunõudluse kasv, mis tuleneb ka uutest loodavatest ettevõtetest, määrab ära, kui palju uusi ettevõtteid majandusse mahub. On selge, et on olemas väga madalaid kulukanalitasemeid, mille puhul kulukanal ei suuda muuta jäikade hindade tekitatud vähenemist uute ettevõtete arvus. Kuid teatud tasemel muutub kulukanal piisavalt tugevaks, et pärast ekspansiivset rahapoliitika šokki uute ettevõtete arv positiivseks pöörata. Kulukanali olulisus ei tähenda, et hindades ei saaks olla märgatavat jäikust. Ka ei vastandu see jäikade hindade olulisusele rahapoliitilises ülekandemehhanismis. Kuid mida jäigemad on hinnad, seda tugevam peab olema kulukanal, et ekspansiivne rahapoliitika toetaks ettevõtete arvu kasvu mudelis. Artiklis kalibreeritakse mudel USA andmete kohaselt ja tulemused näitavad, et mõõdukas ja mõistlik kulukanali tase on piisav, et jäikade hindade mehhanismi põhjustatud ettevõtete arvu dünaamika ümber pöörata.
DOI: 10.23656/25045520/72016/0003
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega
