8/2025 Oļegs Tkačevs, Karsten Staehr. Makromajanduslike ja eelarvetasakaalu šokkide mõju euroala riigivõla arengule
Eesti Panga Toimetised 8/2025
The Effects of Macroeconomic and Budget Balance Shocks on Public Debt Trajectories in the Euro Area
Artikkel uurib makromajanduslike ja eelarvetasakaalu šokkide mõju riigivõla arengule euroala riikide seas. Uurimust tõukasid tagant mitu omavahel seotud muudatust, mis on toimunud alates euro kasutuselevõtust 1999. aastal. Esiteks on paljudes euroala riikides tekkinud märkimisväärne eelarvepinge ja üha kasvav võlakoormus. Teiseks on riike tabanud makromajanduslikud šokid, sealhulgas ülemaailmne finantskriis, koroonapandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse, millele järgnesid kõrgemad energiahinnad. Kolmandaks on ELi eelarve juhtimise raamistik nõudnud alates 2024. aastast riigivõla dünaamika prognoosimist, mistõttu on oluline teha kindlaks, millist mõju erisugused majanduslikud šokid avaldavad.
Artiklis kasutatakse kahesammulist metoodikat: esmalt identifitseeritakse struktuursed šokid struktuurses VAR-mudelis ning seejärel kasutatakse identifitseeritud šokke paneelandmete lokaalsetes projektsioonides, et genereerida riigivõla ja teiste muutujate impulssreaktsioone. See metoodika võimaldab analüüsida riigivõla reaktsioone mitmesugustele šokkidele eri ajahorisontide korral ilma piiravate eelduste seadmiseta. Andmed on kvartaalsed ning katavad vahemikku euro kasutuselevõtust 1999. aastal kuni 2023. aasta neljanda kvartalini.
Empiirilises analüüsis leitakse varieeruvaid riigivõla reaktsioone mitmesugustele makromajanduslikele ja eelarvetasakaalu šokkidele euroalal. Positiivne šokk reaalsele SKP-le viib riigivõla ja SKP suhte kauakestva languseni, kusjuures suurem osa mõjust ilmneb juba esimesel aastal. Kiirem inflatsioon, mida modelleeritakse positiivse šokina SKP deflaatoris, esialgu vähendab riigivõla suhet SKPsse, aga see mõju on eelarvepoliitika kohandamise tõttu ajutine. Intressimäärade tõus avaldab riigivõla ja SKP suhtele tõususurvet, aga see mõju ilmneb viitajaga. Eelarvetasakaalu parandamine viib riigivõla kauakestva vähenemiseni, kuigi selle mõju on alguses väike, kuna eelarvetasakaalu parandamine pärsib majanduskasvu.
Artiklis uuritakse ka seda, kuidas reageerib võlg erisuguste tingimuste korral. Olulisimaks tulemuseks on see, et SKP šokkide mõju oleneb riigivõla suurusest: kui võlg on esialgu suur, on ka SKP šoki mõju suurem. Eelarvetasakaalu parandamise meetmed on riigivõla vähendamisel tõhusad siis, kui majandus kasvab, kuid majanduslanguse ajal on nende tõhusus piiratud. Näib, et eelarvetasakaalu parandamise meetmed on riigivõla vähendamisel kõige tõhusamad siis, kui riigivõlg on juba niigi väike. Artiklis uuritakse ka, kas võla reaktsioonid varieeruvad olenevalt šokkide märgist ja suurusest. Täpsemalt leitakse, et riigivõla negatiivne reaktsioon inflatsioonišokile kestab väikese šoki korral kauem kui suure šoki puhul. Seevastu riigivõla reaktsioon eelarvetasakaalu šokile on tugevam siis, kui šokk on suurem.
Uurimus annab panuse aruteludesse, mida peetakse euroala eelarve juhtimise ja võla jätkusuutlikkuse üle ning tõstab esile eelarvepoliitika kujundamise jaoks olulisi tulemusi. Riigivõla areng on mitmesuguste makromajanduslike šokkide suhtes väga tundlik, kuigi see mõju on mõneti heterogeenne ja näib, et selle tugevus varieerub sellest, milline on olemasolev võlakoormus, majandustsükli faas ning šokkide märk ja suurus. Oluline on ka see, et uurimus näitab, et eelarvetasakaalu parandamisega saab tõhusalt vähendada riigi võlakoormust, kuigi ka siin võib mõju eri riikides mõnevõrra varieeruda.
DOI: 10.23656/25045520/082025/0226
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
