7/2019 Juan Carlos Cuestas. Konkurentsivõime areng Kesk- ja Ida-Euroopas: kas kõik on nii nagu peab?

Eesti Panga Toimetised 7/2019
On the evolution of competitiveness in Central and Eastern Europe: is it broken?

Ostujõu pariteedi (purchasing power parity, PPP) teooriat ja reaalse vahetuskursi (real exchange rate, RER) arengut on analüüsitud paljudes majandusteaduslikes uurimustes. Ostujõu pariteedi teooria kohaselt peaksid eri riikide hinnad olema ühe kursiga mõõdetuna võrdsed. Seega usutakse, et ostujõu pariteet peegeldab majanduslikku lõimumist – kaubanduspiirangute puudumine aitaks kaasa selle konkreetse kaubandustegevuse empiirilisele realiseerumisele. Kui reaalset vahetuskurssi määratletakse kui kahe riigi hindu, mis on väljendatud ühes vääringus, siis absoluutne ostujõu pariteet tähendab, et reaalne vahetuskurss peaks olema ühega võrdne. Empiiriliselt on teada, et kui ostujõu pariteedi teooria peab paika, siis ainult pikemas vaates. Seega kasutatakse ostujõu pariteedi teooria praktikas rakendamise analüüsimisel tihti reaalse vahetuskursi integreerimise järku teste.

Ostujõu pariteedi hüpoteesi empiiriline analüüs ja reaalse vahetuskursi arengu analüüs on mõlemad olulised selleks, et analüüsida riikide konkurentsivõime arengut. Seda seetõttu, et lahknevused ostujõu pariteedist viitavad sellele, et erinevused riikide suhtelises konkurentsivõimes on hakanud suurenema. Konkurentsivõimel on majanduskasvu ergutamises oluline roll, eriti majandus- ja rahaliidu liikmesriikide puhul, sest neil ei ole võimalik oma vääringut devalveerida.

Toimetises keskendume reaalse vahetuskursi arengu analüüsimisele mitmes Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) riigis: Bulgaarias, Tšehhis, Eestis, Ungaris, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias, Slovakkias ja Sloveenias. Testime ostujõu pariteedi teooria empiirilist paikapidavust, kuid lisaks astume sammu kaugemale ja analüüsime, kuidas on reaalne vahetuskurss kui konkurentsivõime lähendmuutuja viimase 25 aasta jooksul käitunud. Täpsemalt tahame näha, kuidas on seda võtmenäitajat mõjutanud kriisid.

Konkurentsivõime arengu analüüsimine on muutunud oluliseks ka poliitikakujundajate jaoks. Näitena saame esile tõsta mitut konkurentsivõime aruannet, mille on avaldanud mõne ülal nimetatud riigi keskpank.

Kui ostujõu pariteedi teooria peab paika, siis empiirilisest vaatenurgast tähendaks see, et reaalne vahetuskurss on keskväärtuse juurde tagasipöördumise protsess, ent on selge, et KIE riikides seda ei ole juhtunud. Toimetises keskendume reaalse vahetuskursi arengu analüüsile, kuna on tõestatud, et ostujõu pariteedi teooria ei pea neis riikides paika. Hiljutised kirjutised on seega pigem analüüsinud reaalset vahetuskurssi mõjutavaid tegureid ning nende mõju majanduskasvule ja jooksevkontole. Kuid värskeimate uuringute analüüsid lõppevad parimal juhul 2014. aastaga. Meie soovime teada, kuidas on kriisid ja teised majandussündmused mõjutanud reaalse vahetuskursi arengut vaadeldavates KIE riikides ja seda eriti 2008. aastal.

Seega on toimetise autoritel kaks uurimisküsimust. Esmalt tahame ametlikult analüüsida, kuidas on ilmnenud üldine trend aja jooksul muutunud. Teiseks – kui need muudatused on mudelisse lisatud – saame uurida, kuidas on aja jooksul muutunud reaalse vahetuskursi tagasipöördumise kiirus oma tasakaalupunkti poole. Mida lähemal see on statsionaarsusele, seda kiirem on keskväärtuse juurde tagasipöördumine, ning see tähendab, et šokid avaldavad konkurentsivõimele pelgalt ajutist mõju. Kuid kui reaalne vahetuskurss on muutunud püsivamaks või kui selle mõju kestab oodatust kauem, siis kipuvad šokid avaldama konkurentsivõimele püsivat mõju ja võib juhtuda, et poliitikakujundamises tuleb teha korrektsioone.

Üldiselt leidsime, et 2009. aasta majanduskriis vähendas suhtelise konkurentsivõime halvenemist, kuna reaalse vahetuskursi kõver muutus laugemaks ja näitaja muutus vähem statsionaarseks. Selle põhjal võib järeldada, et nende riikide reaalse vahetuskursi arengut on tarvis tähelepanelikumalt jälgida.

Autori kontakt: cuestas [at] uji.es

Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.