3/2020 Orsolya Soosaar, Allan Puur, Lauri Leppik. Kas pensioniea kergitamine pikendab tööelu? Eesti pensionireformi näitel

Eesti Panga Toimetised 3/2020
Does raising the pension age prolong working life? Evidence from pension age reform in Estonia

Pensioniea tõstmine on tööstusriikides laialt levinud meede, millega leevendatakse rahvastiku vananemise survet riiklikele pensionisüsteemidele. Üks pensioniea tõstmise reformide oluline eesmärk on ka inimeste tööturult lahkumist edasi lükata, kuna see mõjutab otseselt nii reformi kogumõju riigieelarvele kui ka reformiga kaasnevaid vaesusriskiga seotud sotsiaalseid kulusid. Pensioniea tõstmine võib ajendada inimesi tööturult hiljem väljuma mitme kanali kaudu. Pensioniea tõus vähendab inimese sotsiaalkindlustusvara, mis peaks viima suurema tööjõupakkumiseni. Tööturult lahkumist enne seadusliku vanaduspensioniea saabumist takistavad likviidsuspiirangud ning kui pensioniiga tõuseb, on inimesed sunnitud kauem töötama. Lisaks on mitmes uurimuses leitud, et seaduses sätestatud pensioniiga mängib olulist rolli ka pensionile jäämise ea normi kujunemisel ühiskonnas. Käesoleva uurimistöö eesmärk on anda panus kasvavasse empiirilisse erialakirjandusse selle kohta, milline on pensionieareformide põhjuslik mõju tööturule, analüüsides pensionieareformi Eestis.

Käesolev uurimus põhineb Eesti pensionireformil, mille käigus tõsteti naiste vanaduspensioniiga ning sellega koos ka ennetähtaegse vanaduspensioni võtmise õiguse algust kuuekuuliste sammudega. Vaatlusperioodiks on ajavahemik 2000–2011, mil naiste pensioniiga tõusis kokku 3,5 aasta võrra. Seda reformi võib käsitleda eksperimendina, mis lõhkus üksühese suhte bioloogilise vanuse ja pensionile jäämise õiguse vahel. Töös vaadeldakse, kas inimesed, kelle õigus jääda vanaduspensionile lükati edasi, jäid tööturule, taotlesid töötushüvitist või väljusid tööturult. Reformi põhjusliku mõju hindamiseks on kasutatuderinevuste erinevuse (ingl difference-in-differences) hindamise strateegiat ja sotsiaalkindlustusameti kuiseid mikrotasandi andmeid. Reformi mõju identifitseerimiseks võrreldakse pisut alla pensionieas olevate naiste töötamise, töötuks jäämise või passiivseks jäämise tõenäosust äsja pensioniikka jõudnud naistega.

Uurimistöö tulemused näitasid, et pensioniea reform avaldas tõepoolest olulist mõju nende naiste tööhõive määrale, keda reform mõjutas. Võrreldes mõjuhinnangutega varasemates uuringutes teistes riikides on käesolevas uurimistöös tuvastatud, et reformi mõju oli Eestis pigem väiksem. Seost tööturult lahkumise ja pensioniikka jõudmise vahel nõrgestab pensionide madal tase ja ennetähtaegsele vanaduspensionile minekut pärsivad pensionisüsteemi reeglid: saadava pensionisumma kahandamine ning pensionimaksete katkestamine töise tulu teenimise korral. Inimesed, kelle jaoks kaasneb töötamisega heaolu märkimisväärne halvenemine, lahkuvad tööturult töövõimetuspensionisüsteemi kaudu sageli juba enne pensioniikka jõudmist ning ei reageeri seega vanaduspensioniea tõstmisele. Samuti ilmnes, et ennetähtaegsele pensionile jäämise ea tõstmine mõjutas vähem kõrgharidusega inimesi ja maapiirkondade elanikke, kuid rohkem neid, kel on sisserändaja taust. Ennetähtaegsele vanaduspensionile jäämise ea tõstmine suurendas mõnevõrra töötushüvitiste väljavõtmist, mis vähendas pensionireformist tulenevat eelarvekokkuhoidu.

Käesolev uurimistöö täiendab olemasolevat empiirilist erialakirjandust kahel moel. Esiteks näitavad uurimuses tuvastatud suhteliselt madalad mõjuhinnangud seda, et pensioniea tõstmise mõju tööhõivele sõltub tugevasti sotsiaalkindlustussüsteemi ülesehitusest. Pensionide madal asendusmäär ja töötamist demotiveerivate elementide vähesus maksu- ja pensionisüsteemi reeglites nõrgendavad seost pensionile jäämise õiguse ja hõiveotsuste vahel. Teiseks täiendab uurimus vähest teavet pensionieareformide kohta Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, kus erapensionisäästud on suhteliselt väikesed, tööandjapensioni skeeme pole peaaegu üldse ning tulumaksusüsteemid on sageli vähem progressiivsed.

DOI: 10.23656/25045520/032020/0176

Autori(te) kontakt: orsolya.soosaar [at] eestipank.ee


Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.