Statistikaameti hinnangul oli keskmine brutopalk selle aasta esimeses kvartalis 1341 eurot; aastaga oli see kasvanud 7,9%. Alates 2017. aastast on keskmine palk kasvanud avalikus sektoris kiiremini kui erasektoris ja see suurendab ka... veel
2019. aasta esimeses kvartalis suurenes tööhõive 1,7% ja tööpuudus oli 4,7% juures ehk väga madalal tasemel. Ehkki väliskaubanduspartnerite kindlustunde kahanemine lubab ennustada majanduse jahenemist, ei ole see Eesti tööturule veel... veel
Eesti majandus kasvas eelmise aasta teisel poolel prognoositust kiiremini ja see suurendas nõudlust tööjõu järele. Tööturg püsis kuum: palgakasv kiirenes, töökohtade vahel liiguti sagedasti ja ettevõtete andmete põhjal hõive kasvas.... veel
Eelmise aasta viimaseks kvartaliks kahanes Eestis töötuse määr 4,4%ni, mis on eelmise majandusbuumi madalaima taseme lähedal. Koos töötuse langusega on paranenud ka tööturu toimimise näitajad.
Kuumeneval tööturul tööpuudus kahaneb... veel
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta kolmandas kvartalis aastatagusest 7,5% suurem. Palgakasvu tempot on viimastel kvartalitel mõjutanud tulumaksureform. Tööjõupuudust leevendavad välismaalt värvatud töötajad,... veel
Kolmapäeval avaldatud tööturu andmed näitavad, et jätkuvalt on tööpuudus madal ja napib vaba tööjõudu. Samas on tööga hõivatud inimeste osakaal Eesti piirkondades väga erinev ja kõige rohkem on ruumi uute töökohtade loomiseks Ida-Virumaal... veel
2018. aasta esimesel poolel majanduskasv aeglustus ja selle mõju on juba näha ka tööturul – näiteks hõive kasvab aeglasemalt kui 2017. aastal. Vabu töökohti on majanduses endiselt palju, kuigi nende arv on veidi väiksem kui aasta eest.... veel
- Palgakasvu pidurdas maksureformi mõju, mis muutis puhkusetasude väljamaksmist ja suurendas keskmist netopalka
- Surve palkade tõusuks püsib kõrge
- Viimaste aastate jooksul on Eesti palgaerinevused ja palgavaesus... veel
