1/2020 Liina Kulu, Madis Laas, Jaanika Meriküll, Kaspar Oja, Martti Randveer, Indrek Saapar. Pensionisüsteemi muudatuste mõjuanalüüs
2019. aasta augustis kinnitas Vabariigi Valitsus teise pensionisamba reformi põhimõtted. Kavandatava reformiga soovitakse muuta vabatahtlikuks teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine. Täpsemalt saaksid inimesed valida kolme variandi vahel. Esiteks on inimestel võimalus jätkata säästude kogumist teise pensionisambasse nagu seda on seni tehtud. Teiseks on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud vara pensionifondi alles. Kolmandaks on võimalik lõpetada maksete tegemine teise pensionisambasse ja võtta kogutud säästud välja.
Analüüsis keskendutakse järgmistele teemadele. Esiteks tuuakse välja, millist pensionisüsteemi ülesehitust soovitavad oma liikmesriikidele rahvusvahelised organisatsioonid nagu OECD ja Maailmapank ning milliseid konkreetseid soovitusi on antud Eestile. Teiseks analüüsitakse pensionisüsteemi muudatuste mõju pensionite suurusele ning maksukoormusele tulevikus. Kolmandaks uuritakse kavandatavate muudatuste mõju eraisikute säästmiskäitumisele. Neljandaks analüüsitakse teise pensionisamba vabatahtlikuks tegemise mõju Eesti makromajandusele. Lõpetuseks hinnatakse seda, kuidas mõjutab kavandatav reform Eesti finantssektorit, keskendudes peamiselt teise samba fondidele.
JEL klassifikatsioon: J26 (vanaduspensionile minek; pensionipoliitikad); J11 (rahvastiku trendid; makromajanduslikud mõjud ja prognoosid); G17 (prognoosimine ja simulatsioonid finantsturgude osas)
Märksõnad: pension, pensionisüsteem, pensioni suurus, rahvastik, makromajandus, finantssektor
Vastutava autori e-posti aadress: [email protected].
DOI: 10.23656/24613800/22020/0173
