1/2026 Ilmar Lepik. Eesti sisemajanduse koguprodukti 100 aastat
Teemapaber keskendub Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) terviklikule käsitlusele saja aasta vältel, ajavahemikul 1918–2018. See on esimene sellelaadne kodumaine uuring. Varasemate tööde puudumine tuleneb osalt sellest, et vaadeldav aeg jaguneb kolmeks väga erinevaks ajastuks: esimene iseseisvuse periood 1918–1940, Nõukogude Liitu (NL) kuulumise periood 1940–1991 ja taasiseseisvunud Eesti Vabariigi aeg 1991–2018.
Kahe esimese perioodi käsitlemisel on suuri raskusi, sest esimese iseseisvuse aja kohta on säilinud statistilisi allikaid piiratud koguses ja teise ehk NLi perioodi andmestik põhineb teistsugustel metodoloogilistel alustel ega ole võrreldav hilisema rahvusvahelise rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA) statistikaga. Rahvusvahelistes andmebaasides on võrreldavad Eesti SKP andmed rahvusvahelistes dollarites olemas alles alates 1980. aastast tänu Maddisoni projekti andmebaasile (MPD).
Uurimistöö on jaotatud kolme ossa. Esimene käsitleb esimese iseseisvusperioodi majandust aastatel 1918–1940, jättes kõrvale nii esimesele maailmasõjale järgnenud vabadussõja aastad 1918–1919 kui ka viimase iseseisvusaasta 1940, mis kujunes Eesti Nõukogude Liitu inkorporeerimise tõttu poolikuks, sest nende aastate kohta on liiga vähe andmeid. Teine osa käsitleb perioodi 1940–1990, mille kohta puuduvad rahvusvaheliselt võrreldavad makroandmed. Viimane periood 1991–2018 ei ole uurimise objektiks, kuna võrreldav statistika on olemas, v.a vaieldavad tulemused ajavahemiku 1980–1990 kohta. Seetõttu on töös rõhk kahel esimesel perioodil; kolmas osa ühendab kõik kolm perioodi üheks tervikuks.
Esimese perioodi 1920–1939 SKP on leitud kõigi kolme meetodi järgi – tootmise, tulude ja tarbimise põhjal. Tootmisjärgse SKP jaoks vajalikud andmed on valdavalt olemas primaar- ja sekundaarsektori kohta; teenused on SKPs tuletatud majandusteoreetiliste vahendite ja Soome analoogia põhjal. Tulude ja tarbimise põhise SKP korral on osa andmestikust leitud varasemates uuringutes ja osa tuletatakse käesolevas töös. Täiesti puuduv info, sh investeeringud, kasum ja eratarbimine, on leitud mudeli alusel või jääkliikmena, tuginedes olemasolevale tootmispoolsele SKP-le.
Nõukogude Liidu perioodi SKP on jaotatud kaheks osaks. Neist esimese, perioodi 1940–1955 jaoks, on loodud kahesektoriline mudel, mis kasutab baasväärtusena 1939. aasta SKP suurust rahvusvahelistes dollarites. Teine osa, ajavahemik 1960–1990, tugineb Eesti SKP per capita leidmisel Eesti NSV (ENSV) tulude ja tarbimise erinevusele NLi omast, millega korrigeeritakse Maddisoni projekti andmebaasis (MPD) endise NLi SKP per capita andmeid. Inflatsiooni teistsugune käsitlus NLis ei võimalda leida reaalset lisandväärtust, seega lähtutakse nominaalsetest tulude ja tarbimise näitajatest, eeldusel et suhteline hinnatase oli Eesti NSVs ja NLis valdavalt sama.
Teemapaberi tulemuseks on SKP per capita aegread rahvusvahelistes dollarites, mis on võrreldavad Euroopa teiste riikidega, iseloomustades sealjuures ka Eesti majanduse käekäiku suure depressiooni ajal ja hilisematel pöördelistel aegadel.
JEL klassifikatsioon: N1, N14
Märksõnad: Eesti, majandusajalugu, sisemajanduse koguprodukt, majanduspoliitika
Teemapaberi autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
