5/2012 Hubert Gabrisch, Karsten Staehr. Laiendatud euroala pakt: väliskapitali sissevool ja konkurentsivõime Euroopa Liidu riikides
Eesti Panga Toimetised 5/2012
The Euro Plus Pact: Competitiveness and External Capital Flows in the EU Countries
Käesolevas uuringus käsitletakse laiendatud euroala pakti (Euro Plus Pact) ja püütakse anda hinnang selle tõenäolisele tulemuslikkusele. Euroopa Nõukogu kiitis laiendatud euroala pakti heaks 2011. aasta märtsis. Sellele kirjutasid alla kõik euroala riigid ning kuus euroalasse mitte kuuluvat EL liikmesriiki. Laiendatud euroala pakti eesmärk on edendada osalevate riikide konkurentsivõimet ja majanduslikku lõimumist, et vältida finantstasakaalustamatuse, eelkõige liiga suurte jooksevkonto defitsiitide teket.
Pakti keskmeks on iga osaleva riigi kohustus säilitada väline hindade konkurentsivõime. Paktis sätestatakse terve rida antud eesmärgi saavutamiseks vajalikke poliitikameetmeid, sh muudatused palkade kujundamise mehhanismides, indekseerimisskeemides ja avaliku sektori tasustamises ning struktuurireformid tootlikkuse suurendamiseks. Samuti sisaldab pakt meetmeid tööhõive edendamiseks, riikide rahanduse jätkusuutlikkuse tugevdamiseks ja finantsstabiilsuse parandamiseks. Paktis ettenähtud meetmeid peavad rakendama riigid ise. Ehkki paktis pole kehtestatud otseseid sanktsioone seal loetletud eesmärke mittetäitvate riikide suhtes, rakendatakse selliste riikide survestamiseks nn. avatud koordineerimismeetodit.
Käesolevas dokumendis uuritakse laiendatud euroala pakti aluseks olevate majanduslike põhjenduste empiirilist paikapidavust. Küsimus on selles, kas madal konkurentsivõime toob kaasa kapitali sissevoo (jooksevkonto defitsiidid) või kas kapitali sissevoog toob kaasa madala konkurentsivõime. Põhjusliku seose suund määratakse ajalise mõõtme põhjal. Kasutame Grangeri ühe võrrandiga kausaalsusteste ja vektorautoregressiivseid (VAR) mudeleid kahe muutujaga, milleks on muutused suhtelistes tööjõu ühikukuludes ja muutused jooksevkonto bilansis. Sel moel võib vaadelda dokumendis käsitletavat küsimust kui „Mis juhtub enne, kas konkurentsivõime alanemine või kapitali sissevoog?”.
Empiiriliste analüüside läbiviimisel kasutatakse paneelandmebaasi, mis sisaldab ligikaudu 15 aasta andmeid kõigi 27 liikmesriigi kohta. Paneelandmete kasutamine võimaldab vaatamata lühikesele ajaperioodile saada usaldusväärseid hinnanguid. Paneelandmetel põhinevate hinnangute puhul eeldatakse valimis olevate riikide lõikes regressioonikoefitsientide homogeensust ning seega võib hinnangulisi marginaalseid mõjusid vaadelda kõikide valimis olevate riikide keskmiste väärtustena. Laiendatud euroala pakti on vastu võtnud enamik EL riikidest ja seetõttu on mõistlik tugineda pakti hindamisel kõigi 27 liikmesriigi või nende erinevate alarühmade keskmiste mõjude hinnangutele.
Erinevaid määratlusskeeme kasutavad Grangeri kausaalsustestid ja VAR-mudelid annavad tulemuseks üldjoontes sarnased järeldused. Suhteliste tööjõu ühikukulude muutuste mõju jooksevkonto bilansile on väike või puudub sootuks. Samas aga avaldavad jooksevkonto muutused suhteliselt tugevat ja statistiliselt olulist mõju suhteliste tööjõu ühikukulude kasvule 1-3-aastase ajahorisondi piires. Tulemused on erinevate valimite ja tingimuste korral sarnased.
Analüüsidest nähtub, et tööjõu ühikukulude areng on endogeenne ja sõltub osaliselt kapitali sissevoost. See viitab, et laiendatud euroala pakti võimalus mõjutada tööjõu ühikukulusid võib olla piiratud ja isegi kui see on võimalik, ei pruugi see avaldada erilist mõju jooksevkonto tasakaalustamatuse tekkele.
JEL kood: E61, F36, F41
