3/2013 Michael Ehrmann, Chiara Osbat, Jan Strasky, Lenno Uusküla. Euro vahetuskurss Euroopa riigivõlakriisi ajal – tants oma muusika järgi?
Eesti Panga Toimetised 3/2013
Avaldatud Journal of International Money and Finance, 2014, Vol 49/detsember ning ECB Working paper series, 2013, No 1532/aprill
The Euro Exchange Rate During the European Sovereign Debt Crisis – Dancing to its Own Tune?
Euroopa võlakriisi ajal oli euro vahetuskurss paljude valuutade suhtes äärmiselt volatiilne. Paljud majanduskommentaatorid on euro vahetuskursi liikumise sidunud mitte ainult majanduse põhinäitajatega, vaid ka poliitikakujundajate avaliku vaidlusega Euroopa riigivõlakriisi ja selle võimalike lahenduste üle. Käesolevas uurimistöös vaadeldakse euro vahetuskurssi mõjutavaid tegureid ja vahetuskursi volatiilsust Euroopa riigivõlakriisi ajal, eraldades makromajanduslike põhinäitajate mõju poliitikakujundajate tegude ja sõnade omast ning analüüsides reitinguagentuuride tegevuse rolli. Et uurida vahetuskursi arengut puudutava avaliku debati tähtsust, on töö raames koostatud ainulaadne andmebaas, mis sisaldab rohkem kui 1100 poliitikakujundajate avalikku sõnavõttu riigivõlakriisi kohta nii kohalikul Euroopa kui ka rahvusvahelisel areenil ajavahemikus 01.10.2009–30.11.2011.
Esmalt näidatakse uurimuses, kui märkimisväärselt pingeline on olnud avalik arutelu Euroopa võlakriisi üle. Sellesse on olnud kaasatud pea kõikide euroala riikide poliitikud, keskpankurid ning poliitikakujundajad ka IMFi ja ELi tasemel. Avaliku debati pingelisus ja ka seda ümbritsevad vastuolud on sõltunud kriisi tõsidusest. ELi/IMFi kohandumisprogramme läbivate riikide riigivõlakirjade intressimäärade vahe suurenemise ajal on kriisi puudutavate avalduste arv ja seisukohtade erinevused jõuliselt suurenenud. Üldiselt on seisukohtade erinevuse tase suhteliselt kõrge, osutades ägedale avalikule arutelule.
Uurimuse tulemused viitavad sellele, et nii majanduse põhinäitajatel kui ka avalikul arutelul on küllaltki väike mõju euro vahetuskursi muutustele ja vahetuskurss tundub tantsivat omaenda muusika järgi. Paljudest võimalikest teguritest on olnud märgatav mõju vahetuskursile vaid kahel makromajandusliku aegrea teadaandel ja otsustel, mis võeti vastu ELi ja EKP tasemel (ehkki loomulikult oli nende eesmärk hoopis muu, kui mõjutada vahetuskurssi). Vaid kahe mõjusa teguriga on aga vahetuskursi volatiilsust raske seletada. Ühest küljest on EKP tegevused vahetuskursi volatiilsust ohjeldanud, samas kui AAA-reitinguga riikide poliitikute avalikud sõnavõtud on seda suurendanud. On huvitav, et volatiilsus suurenes just siis, kui nende seisukohad olid ühtsed (ja negatiivsed) ning see oli väiksema mõjuga, mida rohkem nende seisukohad erinesid.
Seisukohaavaldusi nende sisu järgi sorteerides leiti uurimuses, et euro kõikumist põhjustasid peamiselt, kuid mitte ainult, euroala riikide päästepakette käsitlevad kommentaarid, nende tõenäosus ja tingimused ning arvamusavaldused riigi võimaliku maksejõuetuse kohta ja erasektori sekkumise kohta maksejõuetuse korral. Muud eraldi välja toodud arvamusavaldused (need, mis puudutasid EKP rahapoliitikat, ELi poliitilisi kriisimeetmeid, struktuurseid meetmeid ja eelarvepoliitilisi meetmeid, mida võtsid raskustes olevad riigid) vahetuskursi kõikumist süstemaatiliselt ei mõjutanud.
Uurimusest selgub ka, et EKP tegevuste mõju, mis kõikumist ohjeldas, oli suhteliselt üldine, samas kui AAA-reitinguga riikide poliitikute sõnavõttude põhjustatud volatiilsus suurenes eeskätt just siis, kui see nagunii juba oli kõrgel tasemel. Õnneks suutsid raskustes olevate riikide poliitikute sõnavõtud just sellistes olukordades volatiilsust vähendada.
Põhilised järeldused, mida uurimistööst saab teha, on et finantsturud hinnastasid varasid ilmselt avalikust arutelust vähem sõltuvalt, kui kardeti, kuid poliitikakujundajate sõnavõtud on vahetuskursi kõikumist teatud määral mõjutanud. See näitab, et kriiside ajal tuleks kommunikatsioonistrateegiatega olla eriti ettevaatlik, et mitte valla päästa soovimatuid reaktsioone finantsturgudel. Samal ajal tähendab uuritud erinevate võimalike tegurite vähene mõju seda, et euro vahetuskurssi ja selle volatiilsust oli Euroopa riigivõlakriisi ajal isegi raskem seletada kui tavaolukorras.
JEL kood: E52, E62, F31, F42, G14
Autorite kontaktid:
Michael Ehrmann (European Central Bank, [email protected])
Chiara Osbat (European Central Bank, [email protected])
Jan Strasky (Organisation for Economic Co-operation and Development, [email protected])
Lenno Uusküla (Eesti Pank, [email protected])