4/2013 Liina Malk. Töölepingu seaduse reform ja selle mõju tööjõu mobiilsusele
Eesti Panga Toimetised 4/2013
Avaldatud ajakirjas International Journal of Manpower, 2014, 35 (6)
Relaxation of Employment Protection and its Effects on Labour Reallocation
2009. aasta suvel jõustus Eestis uus töölepingu seadus (TLS), mille eesmärgiks seati tööturu paindlikkuse ehk majandusmuutustele kiire reageerimise võime suurendamine. Peamise muudatusena vähendas uus seadus koondamishüvitist ja koondamisest ette teatamise kohustuslikku aega. Majandusteooria järgi peaksid töösuhte lõpetamisega kaasnevad madalamad kulutused tooma kaasa nii töösuhte lõpetamiste kui ka sõlmimiste kasvu ning seega suurendama tööjõu mobiilsust. Käesoleva uuringu eesmärk on analüüsida selle seose empiirilist paikapidavust, hinnates Eesti töölepingu seaduse reformimise mõju tööjõu mobiilsusele.
Töölepingu seaduse reformi mõju hindamisel on peamiseks raskuseks see, et 2009. aastal tabas Eesti majandust ja seega ka tööturgu kriis ning seetõttu on seadusemuudatuse ja majanduskriisi mõju keeruline eristada. Et seda siiski teha, tuleks konstrueerida reformist mõjutamata jäänud indiviidide põhjal kontrollgrupp, mis oleks võimalikult sarnane reformist mõjutatud indiviididele ehk sihtgrupile ning mille tööturu näitajate dünaamika oleks ilma seadusemuudatuseta olnud paralleelne sihtgrupi näitajate liikumisega. Seejärel, võrreldes nende kahe grupi olukorda enne ja pärast seadusemuudatust, saab eemaldada mõjuhinnangust sarnased trendid (näiteks majanduskriisi mõju) ning teha järeldusi reformi mõju kohta. Sellist poliitika mõju hindamise meetodit nimetatakse diferents-diferentsis hinnanguks (difference-in-differences).
Kuna uus TLS hakkas kogu riigis kehtima üheaegselt, on keeruline moodustada sobivat kontrollgruppi Eesti inimestest. Seetõttu tuleks kontrollgruppi kaasata mõne teise, ent sarnase riigi elanikud. Kuna Eesti ja Leedu tööturgu iseloomustavate näitajate ning institutsionaalse raamistiku vaatlemine näitab, et Eesti ja Leedu tööturu struktuur on väga sarnane, järginud sarnast trendi ning ka majanduskriisile sarnaselt reageerinud, kasutame kontrollgrupina Leedu inimesi.
Mõju hindamise viime läbi Eesti ja Leedu tööjõu-uuringute andmete põhjal. Ajaperiood, mida hindamisel vaatleme, on 2007. aasta esimesest kvartalist kuni 2011. aasta kolmanda kvartalini. Mobiilsuse hindamiseks analüüsime tööjõu aastaseid voogusid tööturu seisundite ning töökohtade vahel ja hindame probit mudelitega nende tööjõuvoogude tõenäosuseid. Selleks, et tuvastada seadusemuudatuse mõju diferents-diferentsis meetodil, lisame mudelitesse fiktiivsed muutujad riigi (Eesti ja Leedu) ning perioodi (enne ja pärast reformi) kohta ja samuti nende interaktsioonimuutuja. Viimase marginaalne efekt peakski väljendama seda, milline oli töölepingu seaduse reformi mõju Eesti inimeste tööturul liikumise tõenäosusele.
Tööjõu mobiilsus hõlmab liikumist nii töökohtade vahel kui ka hõivesse ja hõivest välja. Tööjõuvoogude vaatlemisel ilmneb, et alates TLSi jõustumisest on Eestis suurenenud üldine tööjõu mobiilsus ning mõjude hindamine tuvastab TLSi positiivse mõju tööjõu liikuvusele. Ent kui hindame eraldi voogusid tööturuseisundite ning töökohtade vahel, ilmneb küll TLSi oluline mõju tööhõivest välja liikumise suurenemisele, kuid tööhõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestu reformi statistiliselt olulist mõju tuvastada. Lisaks näitab hindamine, et seadusemuudatusel on olnud negatiivne mõju töökohtadevahelise liikumise tõenäosusele.
Need tulemused näitavad, et Eesti tööturg on töölepingu seaduse reformi järel muutunud küll paindlikumaks ning töötajate mobiilsus on suurenenud, kuid ümberpaiknemine on toimunud rohkem hõive ja töötuse kui töökohtade vahel. Kui TLS paistab olevat võimendanud majanduslangusele iseloomulikku hõivest välja liikumise kasvu ning töökohtadevahelise liikumise kahanemist, siis oodatud positiivset mõju hõivesse liikumise tõenäosusele ei õnnestunud antud uuringu regressioonanalüüsis tuvastada. Kuigi Eesti tööturg on kriisist kiiresti taastunud ning tööhõive suurenenud, ei ilmnenud sellel positiivsel tendentsil olevat seost TLSga.
Nende tulemuste tõlgendamisel peaks siiski arvestama kasutatud meetodite mõningate kitsaskohtadega. Esmalt tuleb tööjõu voogude analüüsimise juures silmas pidada seda, et aastaste voogude konstrueerimise korral ei ole võimalik jälgida aasta sees toimunud lühiajalisi liikumisi. Samuti peetakse tööturuseisundite vahelise liikumise modelleerimisel majandusteoreetiliselt sobivamaks meetodiks kestusanalüüsi, milles arvestatakse ka seisundis püsimise kestuse mõju seisundist väljumise tõenäosusele. Kõige olulisema aspektina tuleb aga arvestada mõju identifitseerimisel kasutatud diferents-diferentsis meetodi range eeldusega sihtgrupi ja kontrollgrupi sarnasuse kohta, mille kohaselt oleksid Eesti ja Leedu tööturu mobiilsust iseloomustavad näitajad pidanud ilma uue TLS jõustumiseta liikuma ajas paralleelselt (kuid mitte tingimata samal tasemel). Viimaks tuleks silmas pidada ka hindamisega hõlmatud ajaperioodi, mis võimaldab teha järeldusi vaid lühiajaliste mõjude kohta. Võimalik, et mõningate efektide ilmnemiseks oli vaadeldava perioodi lõpuks nii TLS jõustumisest kui ka majanduskriisist ja tööturu madalseisust veel liiga vähe aega möödas.
JEL kood: J60, K31
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
