Eesti majanduslangus kujunes teises kvartalis väiksemaks, kui kardeti, kuid koroonaviiruse uus puhang lükkab majanduse taastumise kaugemasse tulevikku. Majandus kosus pärast eriolukorra tõttu kehtestatud piirangute lõppemist märksa kiiremini, kui ettevõtted kevadiste küsitluste järgi ootasid.... veel
Statistikaameti andmetel oli keskmine palk teises kvartalis 1% suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Hooajalisi tegureid arvesse võttes keskmine palk esimese kvartaliga võrreldes kahanes. Samas jäi esimese poolaasta madalpunkt maisse ja... veel
Teises kvartalis suurenes tööpuudus 7,1%ni ja hõive kahanes aasta varasemaga võrreldes 3,6%. Hõive kahanemise taga oli teenindussektor, mida koroonaviiruse levik ja selle tõkestamise meetmed kõige tugevamini mõjutasid. Kuigi viimastel... veel
Eesti läbib sel aastal ulatusliku majandusliku mõjuga üleilmse pandeemia, mille tagajärjel väheneb majanduse maht mullusega võrreldes 10%, kui viiruse levik taltub ja ei kehtestata taas piiranguid. Pandeemia ohjamiseks nii Eestis kui ka mujal kehtestatud piirangute leevendamise järel on majandus... veel
Käesoleva aasta esimese kvartali lõpus tabas maailmamajandust sh ka Eestit koroonaviiruse kriis, millel on tugev mõju tööturule. Kriisist enim pihta saanud ettevõtete nõudlus tööjõu järele kahanes, sest majandustegevust pidurdasid nii Eestis kui ka teistes riikides kehtestatud piirangud.... veel
2020. aasta esimeses kvartalis suurenes hõive aasta varasemaga võrreldes 1,3% ja tööturul osalemise aktiivsus kasvas. Hõive kasvu toetas nii esimeses kvartalis kui ka möödunud aastal põhiliselt teenuste sektor, tööstussektori hõives... veel
Palgakasv on endiselt kiire, eriti arvestades, et majapidamiste ostujõudu toetas ka hinnakasvu aeglustumine. Kolmanda kvartali 8,2 protsendise palgakasvuga võrreldes tõus siiski aasta lõpus aeglustus ja oli 2019. aasta viimases kvartalis... veel
