7/2013 Gertrud Errit, Lenno Uusküla. Euroala rahapoliitika ülekandumine Eestis
Eesti Panga Toimetised 7/2013
Avaldatud ajakirjas Baltic Journal of Economics, 2015, 1(14)
Euro Area Monetary Policy Transmission in Estonia
Arusaamine sellest, kuidas rahapoliitilised šokid kanduvad euroala liikmesriikidesse, on oluline rahapoliitiliste otsuste tegemisel ja rahapoliitilisest strateegiast teadaandmisel. Hiljutised uurimused on näidanud, et finants- ja majanduskriis võib olla mõjutanud ka rahapoliitiliste šokkide ülekandumist majandusse. Käesolevas uurimuses vaadeldakse euroala rahapoliitilise šoki mõju Eesti reaalmajandusele ajavahemikus 2000. aasta esimesest kvartalist 2012. aasta neljanda kvartalini ja analüüsitakse selle perioodi jooksul toimunud võimalikke muutusi ülekandemehhanismis.
Uurimuse tulemuste kohaselt mõjutab euroala rahapoliitiline šokk Eesti majandust väga tugevalt. Euroala rahaturu intressimäära šoki (kolme kuu EURIBORi kasv 22 baaspunkti) tulemusel tõuseb Eesti rahaturu intressimäär (kolme kuu TALIBOR) koheselt 11 baaspunkti võrra. Hiljem mõju võimendub märgatavalt ja intressi kasv jõuab aasta pärast 34 baaspunktini. Eluaseme- ja tarbimislaenu intressimäärad reageerivad samaväärselt tugevalt ja kestvalt. Üksnes ettevõtluslaenude intressimäära reaktsioon on minimaalne.
Eesti SKP tase langeb tugevalt ja pikaks ajaks. Madalaima taseme (–1,8%) saavutab SKP kaheksa kvartalit pärast šokki ning koondub aeglaselt esialgse taseme lähedale. Ka eratarbimine ja ettevõtete investeeringud vähenevad märgatavalt: tarbimine langeb maksimaalselt 2,7% ja ettevõtete investeeringud 5,2%. Nagu kogutoodang, koonduvad ka tarbimine ja ettevõtete investeeringud esialgse taseme lähedale väga aeglaselt. SKP deflaatoril põhinev intressimäär algul tõuseb, kuid langeb kuue kvartali pärast 0,6 protsendipunkti ja jõuab kolme aasta möödudes algtasemele. Eesti eksport kahaneb maksimaalselt 2,2% ja import 4,2%. Šoki mõju euroala majandusele on umbes neli korda väiksem mõjust Eesti majandusele. Sellegipoolest langeb euroala kogutoodang küllaltki tugevalt (0,4% esialgseset väärtusest) ja küllaltki pikaks ajaks. Šokile järgnevas kvartalis alaneb SKP deflaatoril põhinev intressimäär rohkem kui 0,1 protsendipunkti võrra, kuid jõuab kiiresti esialgsele tasemele.
Artiklis näidatakse samuti, et antud perioodil on Eesti makromajandust küllaltki volatiilne. Kuna identifitseeritud rahapoliitiline šokk on nii euroala kui Eesti puhul sama, võib saadud tulemuste põhjal öelda, et Eesti majandus- ja finantsandmed on volatiilsed vähemalt osaliselt riigisisese võimendumise tõttu. Uurimuses järeldatakse, et SKP ja selle komponentide tugev reageerimine võib olla osalt tingitud šoki ulatuslikumast ülekandumisest eluaseme- ja tarbimislaenude intressimääradele. Arvatavasti ei ole ulatuslik mõju makromajanduslikele koondnäitajatele seotud kaubavahetusega, sest eksport kahaneb ligikaudu sama palju kui SKP, kuid tunduvalt vähem kui import ja veidi vähem kui eratarbimine. Seega võib järeldada, et kuigi ka välisnõudlus võimendab šokki, peab sisenõudlusel olema suur roll šoki võimendamisel.
Vaadeldav ajavahemik sisaldab ka hiljutise finants- ja majanduskriisi aega. Lisaks toimus aastakümne esimesel poolel Eestis finantssüvenemine ja märgatav laenubuum. Uurimuses analüüsitakse ka tulemuste tundlikkust kõnealuste sündmuste suhtes ja leitakse, et rahapoliitiliste šokkide mõju muutub aja jooksul. Esiteks, kui kasutatakse kriisiperioodi puhul fiktiivseid ajamuutujaid, ilmneb, et euroala rahapoliitilise šoki mõju Eesti näitajatele on mõnevõrra väiksem. Näiteks kui kasutada fiktiivseid muutujaid kriisiaastate (2008 ja 2009) kohta, on SKP reaktsioon algsete tulemustega võrreldes poole väiksem, kahanedes ainult 0,8%. Teiseks, erinevate perioodide kohta mudeleid hinnates ilmneb, et finantskriisi eelsel ajal on rahapoliitika mõju olnud küllaltki minimaalne, seda nii Eestis kui euroalal. Samas kui võetakse arvesse ka 2008. aasta lõpu ja 2009. aasta alguse andmeid ning 2000. ja 2001. aasta andmeid ei kasutata, on rahapoliitilise šoki mõju võrreldes varasema perioodiga märkimisväärselt suurem, sarnanedes kogu perioodi hinnanguga.
JEL kood: E32, E52, C32
Autorite kontaktid: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
