10/2014 Dmitry Kulikov. Ühe hinna seadus euroalal: empiiriline uurimus Nielseni disagregeeritud hinnaandmete põhjal
Eesti Panga Toimetised 10/2014
Law of One Price in the euro area: an empirical investigation using Nielsen disaggregated price data
Ühe hinna seadus ütleb, et samade kaupade ja teenuste hinnad on eri kohtades (riigid, piirkonnad, poed jne) samad, kui neid väljendatakse ühe ja sama nimetaja kaudu. Ostujõu pariteet näeb ette, et ühe hinna seaduse järgi on samade kaupade ja teenuste korvide keskmine hind eri kohtades enam-vähem sama. Mõlemad mõisted on seotud hindade läbilõikega eri kohtades, kuid samamoodi on oluline ka nende areng ajas, eriti seoses maailmakaubanduse lõimumisega.
Paljud nendel teemadel tehtud uurimused põhinevad piiratud andmetel: täpsemalt hinnaandmetel, mis on ulatuselt laiad, kuid siiski piisavalt homogeensed, et võimaldada eri riikide ja toodete vahelisi võrdlusi, ning hõlmavad rikkalikult täiendavaid atribuute, mida muidu on raske leida. Lisaks raskendavad hinnavõrdlusi rahvusvahelisel tasandil nominaalsete vahetuskursside kõikumised. Seda silmas pidades pakub euroala unikaalset võimalust uurida ühe hinna seadust ja ostujõu pariteeti kontekstis, kus on olemas ühine vääring ja ühtne turg, tihenev majanduslik ja finantslõimumine ning ühine regulatiivne kord.
Vaatamata sellele, et uurimustes kasutatud andmed on paratamatult piiratud, on need teemad poliitiliselt väga tähtsad, mistõttu tehakse disagregeeritud hinnaandmete põhjal hulgaliselt teaduslikke uurimusi. Need aitavad mõista samade kaupade ja teenuste hinnaerinevusi geograafilises mõõtmes (riigid, riikidesisesed piirkonnad, riikideülesed majandus- ja rahaliidud). Selle valdkonna teadustööd lähtuvad Engeli ja Rogersi mõjukast „piiriefektide“ uurimusest (1996), kus kirjeldati sarnaste toodete hinnapaaride olulisi erinevusi mitmes USA ja Kanada linnas ja seostati neid mõlema riigi vahelise piiriga. Sellest ajast peale on paljudes ühe hinna seaduse kohta tehtud uurimustes tuvastatud andmetega seoses järgmine korrapärasus: kui sarnaste kaupade ja teenuste hinnad on ühe riigi piires enamasti üsna homogeensed, võib geograafiliselt väga lähedal asuvate ja majanduslikult sarnaste riikide hindade puhul sageli täheldada suurt ja sageli raskesti seletatavat heterogeensust.
Need küsimused on eriti olulised Euroopa Liidu (EL) jaoks üldiselt ja euroala jaoks konkreetselt. Faber ja Stokman (2009) on koostanud empiirilise ülevaate hinnataseme lähenemisest Euroopas enne ja pärast rahaliitu, kus nad dokumenteerivad hinnataseme ühtlustumise olulise kiirenemise enne rahaliidu loomist; see kiirenemine näib lakkavat pärast 2002. aastat. Ühtlasi näitavad nad, et hinnataseme erinevused rahaliidu piires on suuremad kui USAs. Crucini, Telmer ja Zachariadis (2005) aga leiavad riiklikke sissetulekuid ja käibemaksuerinevusi arvesse võttes, et keskmised tarbijakorvi hinnad on ELis üsna sarnased, kuigi riigiti esineb üksiktoodete tasandil veel väga suuri erinevusi.
Käesolev uurimus täiendab olemasolevat empiirilist kirjandust ühe hinna seaduse hälvete kohta euroalal, kasutades uusi andmeid disagregeeritud hindade kohta, mille EKP tegi hiljuti kättesaadavaks euroala liikmesriikide keskpankade teadlastele. Aastaid 2008–2012 hõlmavad andmed, mille on kokku pannud Nielsen Holdings N.V. enda dokumenteeritud Euroopa jaehindade põhjal, hõlmavad 13 euroala riiki ja 45 homogeenset tooteklassi, mis on täiendavalt liigendatud riigisiseste piirkondade ja kauplusetüüpide järgi. Need ulatuslikud andmed on eriti kasulikud ühe hinna seaduse uurimuste jaoks, kuna need hõlmavad väga suurt hulka jaetasandi tooteklasse, mis võimaldavad hindu võrrelda ekvivalentidena (väljendatuna eurohindades kilo, liitri jne kohta). Samuti sisaldavad need palju teavet hinnavahemike kohta brändi ja müügiühiku tasemel ning hindade kõikumise kohta igas tooteklassis.
Käesolevas uurimuses keskendutakse ühe hinna seaduse empiirilistele, s.o „mittestruktuursetele“ mudelitele, mis seostavad valitud euroala riikides ilmnenud hindade heterogeensuse mitme teguriga: tootespetsiifiliste tarbimiseelistuste, riigispetsiifiliste makromajanduslike ja piirkondlike eripärade, hindade ja müügimahtude kõikumise ning ruumiliste efektidega. Kasutatud empiiriline metoodika põhineb log-lineaarsetel regressioonidel koos ruumilise sõltuvusega geograafilises ja tooteklasside mõõtmes, mis on hinnatud Bayesi meetoditega. Seepärast pakub käesolev uurimus klassikalise „piiriefekti“ kohta nüansirikkamat pilti, mis on võimalik tänu Nielseni disagregeeritud hinnastatistika rikkalikule struktuurile ja andmete suurele ulatusele.
Konkreetsemalt jõuab uurimus järeldusele, et riikidevahelised sissetulekutaseme ja majanduskasvu erinevused mõjutavad oluliselt ja ennustatavalt toodete suhtelisi hindu. Lisaks on hulk olulisi hinnaefekte jaemüügisektoris seotud mastaabisäästuga ning tarbijate nõudmiste ja eelistustega euroala eri riikides. Samas viitavad ühe hinna seaduse redutseeritud kujul regressioonid sellele, et suhtelised hinnad on omavahelises tugevas sõltuvuses nii geograafilises kui ka tooteklasside mõõtmes. Selle seletamiseks ei piisa olemasolevatest muutujatest ning see vajab edasist empiirilist uurimist.
Uurimus dokumenteerib mitu empiirilist korrapära euroala suhteliste hindade puhul. Nende põhjal saab anda paremaid majanduspoliitilisi soovitusi, kuna on võimalik üksikasjalikult mõista hinnašokkide levikut euroala riikides.
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.