6/2014 Tairi Rõõm, Katri Urke. Eurole ülemineku mõju inflatsioonile Eestis
Eesti läks kroonilt eurole üle 2011. aasta jaanuaris. Käesoleva uurimistöö eesmärk on analüüsida selle sündmuse mõju inflatsioonile. Uuringud, milles käsitleti varasemaid euro kasutuselevõtte, on näidanud, et uuele valuutale üleminek avaldas inflatsioonile tagasihoidlikku ning mõnel juhul isegi olematut mõju. Hinnataseme tõus oli tuntavam ainult vähestel tegevusaladel, valdavalt mõnede erasektori teenuste nagu juuksuri, restoranide ja toitlustuse ning keemilise puhastuse valdkonnas (Hüfner ja Koske (2008)).
Kuigi eurole ülemineku tegelik mõju inflatsioonile oli tagasihoidlik, tunnetasid euro kasutusele võtnud riikide elanikud, et selle tõttu tõusid tarbijahinnad märkimisväärselt. ELi ettevõtlus- ja tarbijauuringul põhinev ning majandus- ja rahaküsimuste peadirektoraadi (DG ECFIN) avaldatav tajutava inflatsiooni indikaator suurenes pärast eurole üleminekut kõikides riikides, kes võtsid uue vääringu kasutusele 2002. aastal. Seejuures suurenes tajutav inflatsioon palju enam, kui inflatsioon tegelikult kiirenes (Dziuda ja Mastrobuoni (2009)).
Erinevus tegeliku ja tajutava inflatsiooni vahel tekkis pärast eurole üleminekut ka Eestis, kus sarnaselt varem euro kasutusele võtnud riikidele ületas tajutav inflatsioon tuntavalt tegelikku hinnatõusu. Selle erinevuse tekkepõhjus ei ole täielikult selge, kuna Eestis viidi läbi teabekampaania ja rakendati mitmeid erinevaid meetmeid, et vähendada eurole üleminekust tulenevaid hinnatõuse. Tajutava inflatsiooni suurenemist saab osaliselt selgitada sellega, et euro kasutuselevõtul oli suurem inflatsiooniline mõju toiduainete hindadele. Kuna toiduaineid ostetakse üldiselt tihedamini, pööratakse nende hindadele rohkem tähelepanu (Dziuda ja Mastrobuoni (2009)). Eurole üleminekust tulenenud toiduainete hinnatõus oli Eestis siiski suhteliselt väike ega selgita täielikult suurt erinevust tegeliku ja tajutava inflatsiooni vahel.
Hindamaks eurole ülemineku mõju inflatsioonile Eestis kasutasime diferents-diferentsis (difference-in-differences) meetodit. Hinnangute sihtgrupp oli Eesti ja kontrollgrupp koosnes teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Kasutasime Eurostati kuiste ühtlustatud tarbijahinnaindeksite (ÜTHI) andmete põhjal arvutatud kvartaalseid inflatsiooni aegridasid. Regressioonid hõlmasid ka tsüklilise dünaamika kontrollmuutujaid ja riikide fikseeritud efekte. Hinnangute tulemused näitavad, et eurole üleminek ei avaldanud inflatsioonile tugevat mõju.
Agregeeritud ÜTHI-l põhinev diferents-diferentsis hinnang oli perioodi 2010. aasta III kvartalist kuni 2011. aasta II kvartalini (kuus kuud enne ja pärast euro kasutuselevõttu) kohta statistiliselt mitteoluline. Hinnanguline mõju pikema perioodi ehk üheksa kuud enne ja pärast eurole üleminekut kohta näitab, et inflatsioonimäär oli sel perioodil 0,35 protsendipunkti kõrgem võrreldes teiste riikide ja teiste perioodidega. Inflatsioon kiirenes peamiselt 2010. aasta teisel poolel ehk kuue kuu jooksul enne eurole üleminekut. Inflatsiooni erinevus võrreldes teiste perioodidega oli sel ajal Eestis 0,55 protsendipunkti suurem kui kontrollgrupis. Sama erinevus oli aga 2011. aasta esimese kuue kuu jooksul nullilähedane, diferents-diferentsis efekti hinnang selle perioodi kohta oli statistiliselt mitteoluline.
Eurole ülemineku inflatsioonilise mõju diferents-diferentsis hinnangute valideerimiseks kontrollisime selle meetodi konsistentsust. Esiteks tegime paneelandmetele ühikjuure teste, mille tulemused näitasid, et inflatsioonimäärade aegread on statsionaarsed. Teiseks hindasime diferents-diferentsis efekte, jättes kontrollgrupi riikide hulgast välja need riigid, kes tõstsid 2011. aasta jaanuaris käibemaksu määra. Väiksema kontrollgrupi põhjal hinnatud diferents-diferentsis efektid olid väga sarnased nendele tulemustele, mida on eespool kirjeldatud. Kolmandaks hindasime „platseeboefekte”, mis olid peaaegu kõigil juhtudel statistiliselt mitteolulised. Kõik konsistentsuse kontrollid toetasid seega meie valitud diferents-diferentsis meetodit hindamaks eurole ülemineku mõju inflatsioonile Eestis.
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
