1/2016 Merike Kukk. Laenude tagasimaksmise raskuste mõju tarbimisele
Eesti Panga Toimetised 1/2016
Debt repayment problems: what are the implications for consumption?
Artikkel: Debt repayment problems: short-term and long-term implications for spending, 2019, Review of Economics of the Household, Vol. 17, pp. 715-740.
Alates 1980. aastatest on majapidamiste laenamine arenenud riikides tänu pangandussektori dereguleerimisele jõuliselt kasvanud. Laenumahu kasv tipnes euroala riikides 2000. aastatel, kui majapidamiste keskmine laenude-sissetuleku suhe kasvas 2000. aasta 75 protsendilt 2010. aastal 99 protsendini. Kui varasematel perioodidel on majandusteadlased keskendunud pigem ettevõtete laenude ja reaalmajanduse omavaheliste mõjude uurimisele, siis Atif Mian ja Amir Sufi tõendavad oma mitmes uurimistöös ja raamatus „House of Debtˮ, et majapidamiste laenud selgitavad suurt osa tarbimise ja seega ka SKP dünaamikast nii 2000. aastate majandustõusu kui ka 2008.–2009. aasta majanduslanguse ajal. Pärast majanduslangust on hakatud rohkem uurima võimalikke mehhanisme, mille kaudu majapidamiste laenud tarbimist mõjutavad. Tehtud uurimused keskenduvad laenude-sissetuleku suhte, laenude-varade suhte ning laenude tagasimaksete ja sissetuleku suhte seostele tarbimisega. Käesolev uurimistöö on esimene, milles käsitletakse tarbimise seoseid laenude tagasimaksmise probleemidega. Kui majapidamised kohandavad oma tarbimist, et finantsraskustega toime tulla, siis mõjutavad laenude tagasimaksmise probleemid peale finantsstabiilsuse ka reaalmajandust.
Selleks, et uurida laenude tagasimaksmise probleemide mõju tarbimisele, esitatakse töös kolm küsimust. Esiteks: kuidas mõjutavad laenude tagasimaksmise probleemid eraisikute tarbimist raskuste ilmnemisel? Teiseks: kui kiiresti taastub tarbimine pärast probleemide lahenemist? Kolmandaks: kas tarbimise kohanemine on lühiajaliste ja pikaajaliste probleemide korral erinev?
Töös kasutatakse 2004.–2011. aasta kvartaalseid andmeid. Uuritakse laenude tagasimaksmise probleemidega seotud kvartaalset muutust tarbimises. Hinnatakse fikseeritud efektiga mudelit, mis võtab arvesse ka teiste näitajate, sh laenudega seotud näitajate, agregeeritud šokkide ja indiviidipõhiste efektide mõju tarbimisele. Arvutatud hinnangud on mudeli eri spetsifikatsioonide suhtes stabiilsed. Arvutused näitavad, et laenude tagasimaksmise probleemid tekitavad tarbimises märkimisväärseid kõikumisi. Kvartaalne tarbimine väheneb probleemide korral keskmiselt 20 protsenti ja tulemused on eri sotsiaal-demograafilistes rühmades sarnased. Kui vaadata ainult juhtumeid, kus tarbimine on olnud stabiilne ehk saab välistada vastupidise põhjusliku seose, siis leiame, et probleemide negatiivne mõju tarbimisele on veelgi suurem – kvartalis, milles tagasimakseprobleemid esinevad, väheneb tarbimine 30 protsenti. Tarbimise vähenemise ulatus sõltub ka probleemide kestusest. Kui laenude tagasimaksmise probleemid kestavad mitu kvartalit, väheneb tarbimine rohkem, 40–45 protsenti.
Tarbimine elavneb alles pärast probleemide lahenemist ja taastub peamiselt probleemidele järgnevas kvartalis. Väga oluline on see, et tarbimine ei jõua uuesti samale tasemele nagu enne probleemide ilmnemist. See tähendab, et pärast probleemide lahenemist jääb tarbimine pikemaks ajaks madalamale tasemele. Mida kauem kestavad probleemid, seda väiksemaks jääb tarbimine pärast probleemide lahenemist. Arvutused näitavad, et ka aasta pärast üks või kaks kvartalit kestnud tagasimakseprobleeme on tarbimine umbes 5 protsenti väiksem. Pärast kolm või neli kvartalit kestnud tagasimakseprobleeme jääb tarbimine 10–15 protsenti väiksemaks. Probleemide puhul, mis kestavad viis kvartalit või kauem, on tarbimine 25–30 protsenti väiksem. Isegi kui probleemsete laenudega inimeste osakaal elanikkonnas on suhteliselt väike, mõjutavad indiviidipõhised suured tarbimismuutused siiski ka kogutarbimist. Näiteks kui kahel protsendil elanikkonnast tekib laenude tagasimaksmisega probleeme ja seetõttu väheneb nende tarbimine kvartalis keskmiselt 35 protsenti, siis väheneb kogutarbimine 0,7 protsenti.
Uurimistöös selgitati laenude tagasimaksmise probleemide negatiivse mõju ulatust eri sissetulekuga rühmades. USA kohta tehtud uurimistöödes väidetakse, et kuna väikese sissetulekuga majapidamistel on kõige suuremad laenud, on ka nende tarbimine negatiivsete šokkide suhtes kõige tundlikum. Arvutused näitavad, et laenude tagasimaksmise probleemide tõttu väheneb tarbimine esialgu mõnevõrra rohkem väiksema sissetulekuga inimeste seas, kuid tarbimine taastub pärast probleemide lahenemist pea kõikides eri sissetulekuga rühmades ja jääb madalamale tasemele kui enne probleemide ilmnemist. Ainult kõige suurema sissetulekuga kvintiilis taastub tarbimine pärast üks või kaks kvartalit kestnud probleeme täielikult ehk jõuab endisele tasemele. Tulemustest võib järeldada, et negatiivsete šokkide mõju tarbimisele ei koondu ainult kõige väiksema sissetulekuga inimeste rühma. Seda võib selgitada asjaoluga, et sarnaselt teiste Euroopa riikidega on Eestis suure sissetulekuga majapidamised ka kõige suurema laenukoormusega. USAs on olukord teistsugune, sest seal on madalama sissetulekuga majapidamised kõige suuremate laenukohustustega. Töös leiti, et Eestis on eri sissetulekuga rühmadel tarbimisele ühtlane mõju. See on oluline tulemus, mida tuleks arvestada probleemide kergendamiseks mõeldud poliitiliste meetmete väljatöötamisel.
Uurimistöö peamine tulemus, mille kohaselt on tarbimine tagasimakseprobleemide tõttu väiksem ka pärast makseprobleemide lahenemist, viitab sellele, et probleemidel on tarbimisele pikaajaline negatiivne mõju. Laenude tagasimaksmise probleemid kajastavad ühte olulist mehhanismi, mille kaudu elanikkonna suurenenud laenukoormus tarbimist mõjutab.
DOI: 10.23656/25045520/12016/0009
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
