12/2017 Liina Malk et al. Kuidas ettevõtted kohanevad miinimumpalga tõusuga? – Uuringutulemused Kesk- ja Ida-Euroopast
Eesti Panga Toimetised 12/2017
Katalin Bodnar, Ludmila Fadejeva, Stefania Iordache, Liina Malk, Desislava Paskaleva, Jurga Pesliakaitė, Nataša Todorović Jemec, Peter Tóth and Robert Wyszyński. How do firms adjust to rises in the minimum wage? Survey evidence from Central and Eastern Europe
Miinimumpalga tõus ei määra ära mitte üksnes sissetulekute jaotuse alumise osa, vaid mõjutab tööjõukulusid üldiselt, mis võib panna ettevõtteid vähendama töötajate arvu. Seda, milliste kanalite kaudu miinimumpalk majandust täpselt mõjutab, ei osata akadeemilistes ringkondades üheselt öelda. Poliitikameetmena tuleks miinimumpalga tõstmisel arvesse võtta selle sammu võimalikke ülekandeefekte ettevõtetele ja majapidamistele. Rahapoliitika seisukohast tuleks arvestada ka mõju tootehindadele.
Lähtudes sellest, millised andmed olid autoritel kasutada, keskendutakse käesolevas uurimuses strateegiatele, mida ettevõtted miinimumpalga tõusuga kohanemiseks kasutavad. Uurimuses kasutatakse unikaalset rahvusvahelist ettevõttetasandi andmestikku, mis on koostatud Euroopa Keskpanga uurimisvõrgustiku Wage Dynamic Network tegevuse raames korraldatud kolmanda laine uuringu (WDN3) põhjal. Kaheksa Kesk- ja Ida-Euroopa riigi (Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rumeenia, Sloveenia ja Ungari) ettevõtetelt küsiti, millised kohanemisstrateegiad nad valisid pärast üht konkreetset miinimumpalga tõusu hiljutisel kriisijärgsel perioodil. Uuringus vaatluse all olnud kohanemiskanalid olid koondamine, värbamise vähendamine, hinnatõus, muude (tööjõuväliste) kulude kärpimine, üle miinimumpalga teenivate töötajate palgatõus ja tootlikkuse tõstmine. Küsimustikule vastas kaheksast Kesk- ja Ida-Euroopa riigist kokku üle 7400 ettevõtte, kes tegutsesid põllumajandusvälises erasektoris ja kus oli vähemalt viis töötajat.
Toimetise alguses antakse ülevaade kõnealuste riikide majandustingimustest ja institutsioonilisest taustast. Uuringust ilmnevad olulised riikide- ja sektoritevahelised erinevused miinimumpalka teenivate töötajate keskmist osakaalu silmas pidades. Mõningat sarnasust võib aga täheldada selles osas, et miinimumpalgaga töötajate osakaal olema suurem väiksemates, omamaiste omanikega ettevõtetes, kes ei tegele ekspordiga, ning ettevõtetes, kus madala kvalifikatsiooniga lihttööliste osakaal on suurem.
Miinimumpalka teenivate töötajatega ettevõtete alamvalimis vastasid peaaegu pooled, et vähemalt üks nimetatud kuuest kohanemiskanalist on olnud nende jaoks oluline. Kõige levinumad kohanemiskanalid on hindade tõstmine, tööjõuväliste kulude vähendamine ja tootlikkuse parandamine. Töötajate otsest koondamist pidas oluliseks kõige väiksem arv vastanuid ning ainult veidi suurem osa ettevõtteid mainisid värbamise vähendamist.
Lisaks ilmnes uuringust, et miinimumpalga tõusu mõju kandub olulisel määral üle ka ettevõtetele, kus miinimumpalka teenivaid töötajaid ei ole. Ligikaudu 20 protsenti sellistest ettevõtetest märkisid, et kasutavad miinimumpalga tõusuga kohanemise kanalitena hindade tõstmist, tootlikkuse suurendamist ja muude, tööjõuväliste kulude kärpimist.
Uurimuse akadeemiline panus seisneb eelkõige selles, et esmakordselt vaadeldakse ettevõtete reaktsiooni miinimumpalga tõusule mitme strateegia kombinatsioonina ning esitatakse nende strateegiate eelisjärjestus. Varasemates uuringutes seda tehtud ei ole ning on keskendutud üksnes ühele mõju ülekandumise kanalile, milleks on kõige sagedamini olnud koondamine.
DOI: 10.23656/25045520/122017/0151
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
