10/2018 Tibor Lalinsky, Jaanika Meriküll. Ühisraha mõju ekspordile: võrdlev ettevõttetasandi uurimus
Eesti Panga Toimetised 10/2018
The effect of the single currency on exports: comparative firm-level evidence
Rahaliitude üks peamisi eeliseid on nende soodne mõju riikide kaubavahetusele. On leitud, et ühisraha kasutamine muudab kaubavahetuse odavamaks, kuna kaovad vahetuskursi kõikumise ja valuutavahetusega seotud kulud. Suureneb hindade läbipaistvus ning võidakse hakata sisse või välja vedama uusi kaupu. Majandusteadlaste hulgas on üsna levinud arvamus, et muude rahaliitudega võrreldes on euro avaldanud kaubavahetusele vähem mõju, sest juba enne euro tulekut oli astutud samme ühisturu loomiseks. Baldwin jt (2008) võtsid kokku mitmed sel teemal uuringud ja järeldasid, et euro kasutuselevõtt suurendas euroala riikide kaubavahetust 5 protsendi võrra. Seni pole aga tehtud üksmeelseid järeldusi selle kohta, mis laadi ettevõtted on euro tulekust kõige enam kasu saanud ja mis on olnud selle mõju avaldumise peamine mehhanism.
Siinse artikliga püüame neid lünki täita. Vaatleme Slovakkia ja Eesti ettevõtete andmete põhjal, kuidas on eurole üleminek mõjutanud eksporti. Artikkel täiendab senist kirjandust kahel viisil. Esiteks aitab kaht riiki hõlmav loomulik eksperiment selgitada mehhanisme, mille kaudu euro mõjutab kaubavahetust. Erinevalt varasematest uurimustest keskendume riikidele, mis võtsid euro kasutusele üksikult ja kus olid enne euro tulekut kasutusel erinevad vahetuskursisüsteemid. Teiseks vaatleme, kas soodne mõju kaubavahetusele jaotus võrdselt kõigi ettevõtete vahel või mõjutasid seda sellised karakteristikud nagu tootlikkus, suurus, vanus, välisomandus, võlakoormus, impordimahukus või ekspordimaht. Peale selle analüüsime, kas see mõju avaldub eelkõige kindlate majandusharude või toodete puhul.
Lähtudes nn uue kaubanduse teooriast, vaatleme ettevõtete ekspordis toimunud kolme liiki muutusi: uued sihtriigid, muutused teatavasse sihtriiki suunatud tootevalikus ja muutused iga toote keskmises ekspordiväärtuses. Arvutused põhinevad 20 või enama töötajaga ettevõtete üldkogumi väga detailsetel ekspordiandmetel. Euroefekt on leitud nn diferents diferentsis analüüsi kasutades (ingl difference in differences analysis), võrreldes ettevõtete eksporti euroala riikidesse ekspordiga euroalavälistesse ELi liikmesriikidesse. Mudeli hindamisel on võetud arvesse ettevõtte ja sihtkoha fikseeritud efekte, kaubavoogude püsivust, viitajaga kogutootlikkust ja majandusharude põhiseid ajaperioodide fiktiivseid tunnuseid. Kasutatud on euro kasutuselevõtule eelneva ja järgneva kolme aasta andmeid. Tulemuste robustsust on hinnatud mitmeti– teostatud on platseeboteste nii üle aja kui sihtturgude. Mudel on hinnatud nii fikseeritud efektiga (ingl fixed effects model) kui üldistatud momentide meetodil (GMM).
Tulemused kinnitavad vahetuskursi kõikumisega seotud tehingukulude kanali olulisust. Slovakkias, kus eurole mindi üle ujuvalt vahetuskursilt, oli eurol tugev kaubandust soosiv mõju, samas kui Eestis, kus vahetuskurss oli enne üleminekut euro suhtes fikseeritud, oli mõju peaaegu olematu. Siit võib järeldada, euro positiivset mõju kaubandusele saab suuremas osas seostada vahetuskursi kõikumise vähenemisest tuleneva säästuga. Eksport Slovakkiast euroala sihtriikidesse suurenes 14%, võrreldes euroalavälistesse Eli riikidesse suunatud ekspordiga. See mõju on palju suurem kui euro kasutuselevõtu ajal 1999. aastal. Väidame, et mõju on olnud suur, sest tehingukulude kanali kaudu saadav potentsiaalne kasu oli Slovakkias märkimisväärne ning kuna Slovakkia läks eurole üle üksi, puudus uute euroala riikide vahelise konkurentsi kahjustav mõju. Tulemustest nähtub, et euroefekt ilmnes peamiselt juba eksporditavate kaupade suurenenud mahu kaudu ja kõigest 15% efektist tulenes uute kaupade ekspordist.
Mõjude jaotumise analüüs näitab, et üldine positiivne mõju ekspordiväärtusele avaldus kõige tugevamalt kõige tootlikumate ettevõtete puhul, kuid soodne mõju jaotub eri suurusega ettevõtete vahel ühtlasemalt, kui varem arvatud. Eurole üleminekul ei tundu olevat stabiilset koosmõju muude karakteristikutega, nagu ettevõtte vanus, välisomandus, võlakoormus või impordimahukus. Tingimatu kvantiilianalüüsi (ingl unconditional quantile regression) tulemused näitavad, et eurole üleminekuga suurenes väiksemate eksportijate eksport ja nemad said peamiselt kasu juba eksporditavate toodete väärtuse suurenemisest. Tulemustest ilmneb, et väikeste ja väga avatud majanduste puhul võib kaubanduskulude vähenemine tuua kaasa ekspordivoogude ja eurost saadava kasu ühtlasema jaotumise. Sektoritest ja tooteliikidest said euro kasutuselevõtust kõige enam kasu masstootmise ja traditsiooniliste sektorite ettevõtted ning vahekaupade eksportijad.
Väikeste avatud majandusega ja ujuva vahetuskursiga riikide jaoks, kes kavatsevad ühineda euroala või mõne muu rahaliiduga, on meie töö tulemused rõõmustavad. Kui kaubavahetuse kulud oluliselt vähenevad, võib see kaubavahetust märkimisväärselt suurendada. Tulemustest ei saa siiski järeldada, et ühisraha suhtes fikseeritud intressimääraga riikide eksport selle ühisraha kasutuselevõtust ei võida. Vahetuskursi kõikumisest tulenev kasu võib fikseeritud vahetuskursi puhul avalduda palju varem. Peale selle on riigil, kelle vahetuskurss on ühisraha suhtes fikseeritud, ka riigiomasest rahapoliitikast loobumise kulud väiksemad.
DOI: 10.23656/25045520/102018/0162
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ametlike seisukohtadega.
