6/2020 Merike Kukk, Natalia Levenko. Ettevõtete alternatiivsed rahastamisvahendid ja viivislaenud Eestis
Eesti Panga Toimetised 6/2020
Alternative financing and the non-performing loans of the corporate sector in Estonia
Ettevõtted kasutavad oma tegevuse rahastamiseks kodumaiste pangalaenude kõrval muidki viise, näiteks omavahenditega rahastamist, turupõhist rahastamist, välismaiseid pangalaene, kaubanduskrediiti või grupisisest laenamist. Kasutatakse samaaegselt mitmeid erinevaid rahastamisvõimalusi, kusjuures alternatiivsete rahastamisvahendite tähtsus on ettevõtete jaoks kasvanud nii arenenud kui ka tärkavate turgudega riikides. Kuigi alternatiivsed rahastamisvahendid ei ole otseselt seotud kodumaiste kommertspankade kahjudega, on ettevõtete võime pangalaene tagasi maksta siiski seotud nende kohustuste suurusega.
Käesoleva uurimistöö eesmärk on selgitada välja, millised rahastamisvahendid või võlanäitajad on seotud ettevõtete viivislaenudega Eestis ning mida peaks makrofinantsjärelevalve asutus lisaks krediiditsükli ja majandustsükli näitajatele jälgima, kui ta kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra. Kuigi Eestis on majapidamiste kogulaenudest pangavälise laenamise osakaal kõigest umbes 5%, siis ettevõtete kogulaenukoormuses ulatub alternatiivsete rahastamismeetodite kasutamise (s.t välismaalt või reaalsektorist laenamise) osakaal 50%ni.
Uurimistöös käsitleme erinevaid rahastamisvahendeid. Nende alla kuulub grupisisene laenamine, välismaised pangalaenud, võlaväärtpaberid, laenamine teistelt reaalsektori ettevõtetelt ja kaubanduskrediit. Kuigi kirjanduses on välja toodud, et alternatiivsete rahastamisvahendite kasutamine on seotud ettevõtete finantsseisuga, ei ole meie andmetel uuritud, kuidas mõjutavad alternatiivsed rahastamisviisid ettevõtete kodumaiste laenude viivislaene. Oma uurimistööga lisame sellekohaseid teadmisi Eesti kohta.
Andmed ettevõtete rahastamise komponentide kohta on pärit Eesti rahvamajanduse arvepidamise finantskontode ja finantssektori statistika andmebaasidest. Uurimistöös kasutame kvartaliandmeid ajavahemikust 1. kvartal 2004–3. kvartal 2019 ning kolme erinevat meetodit. Alustame lihtsast mõne näitajaga mudelist, mida hindame vähimruutude meetodiga ja mille abil selgitame ükshaaval iga alternatiivse rahastamisviisi ning ettevõtete kodumaiste viivislaenude seost. Seejärel kasutame Bayes’i mudelite keskmistamist (Bayesian model averaging, BMA), et kasutada mudelis suuremat näitajate hulka ja hinnata iga rahastamisvahendi mudelisse kuulumise tõenäosust. Kolmandaks kasutame lokaalse projektsiooni meetodit (local projection method, LPM), et hinnata ettevõtete viivislaenude kumulatiivset reaktsiooni alternatiivsete rahastamisvahendite muutusele nelja kvartali jooksul.
Tulemustest selgub, et välismaiselt emaettevõttelt laenamise suurenemine toob kaasa ettevõtete kodumaiste viivislaenude tõusu. See toimub ka juhul, kui kodumaiste pangalaenude maht (suhtena SKPsse) ei muutu. Samuti leiame, et mõnes mudelis on ka välismaiste pangalaenude ja kaubanduskrediidi kasv seotud ettevõtete viivislaenude tõusuga. Samas teised mudelid seda leidu ei kinnita ja seetõttu oleme siin ettevaatlikud seoste kohta järelduste tegemisel.
Samuti leiame, et kodumaised pangalaenud, mis on kitsaim laenunäitaja, on parem ettevõtete viivislaenude dünaamika näitaja kui kõige laiem laenunäitaja, mis sisaldab ka kõiki alternatiivseid rahastamisvahendeid. Kõige tugevamalt ettevõtete viivislaenudega soetud laenunäitaja koosneb kodumaistest pangalaenudest, välismaise emaettevõtte laenudest ja välismaistest pangalaenudest.
Uurimistöö näitab, et alternatiivsete rahastamisvahendite dünaamikat on tähtis jälgida, kuna see võib mõjutada ettevõtete kodumaiste pangalaenude tagasimaksmisvõimet. Kuna alternatiivsete rahastamisvahendite tähtsus ettevõtete jaoks ajaga suureneb, kasvab ka nende roll ettevõtete finantshaavatavuse suurenemises.
DOI: 10.23656/25045520/062020/0180
Authorite kontaktid: [email protected], [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.