5/2021 Eva Branten. Riski suhtumise ja majandusliku olukorra ootuste roll Eesti majapidamiste laenuvõtuotsustes
Eesti Panga Toimetised 5/2021
The role of risk attitudes and expectations in household borrowing in Estonia
Käesolevas uurimuses vaadeldakse majapidamiste laenuvõtmisega seotud otsuste kujunemist Eestis. Uurimuse fookuses laenuvõtuotsustega seotud näitajatena on majapidamiste suhtumine finantsriski võtmisse ja ootused oma majandusliku olukorra suhtes lähitulevikus. Uurimuse eesmärk on selgitada, kas riski suhtumine ja ootused annavad laenuvõtmise erinevate aspektide selgitamisel täiendavat informatsiooni lisaks majapidamiste põhilistele majanduslikele ja sotsiaaldemograafilistele tunnustele ning kui suur on nende näitajate mõju. Uurimuses kasutatakse Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu 2013. ja 2017. aasta küsitluste mikroandmeid.
Uurimuse teema on huvipakkuv, kuna liigne optimism ja valmisolek võtta ülemäära suurt riski võivad kaasa tuua ülemäärase laenuvõtmise, mis võib ohustada nii majapidamiste enda toimetulekut kui ka üldist finantsstabiilsust. Uurimuse tulemused võimaldavad majapidamiste laenukäitumist sügavamalt mõista ning võivad olla kasuks laenukäitumise ja laenukasvu prognoosimisel.
Uurimuse teoreetilised lähtekohad põhinevad elutsükli / püsiva sissetuleku teoorial (Modigliani ja Brumberg, 1954; Friedman, 1957), mille kohaselt majapidamised siluvad oma tarbimist üle elutsükli, võttes laenu või säästes. Töös kasutatakse meetoditena probit-regressioone ja Heckmani regressioone.
Uurimusest selgub, et riski suhtumine on seotud majapidamiste laenuvõtmise otsustega. Peab märkima, et suur osa (70%) Eesti majapidamistest (viiteisikuga vanuses 20–64 aastat) pole üldse valmis finantsriski võtma. Riski taluvad majapidamised taotlevad laenu sagedamini kui riski täielikult vältivad majapidamised ning nende laenujääk on suurem. Laenu taotlemise tõenäosus on keskmiselt 6,7 protsendipunkti väiksem majapidamistel, kes ei ole valmis üldse finantsriski võtma, võrreldes majapidamistega, kes seda on teatud määral valmis tegema. Riskikartlikkuse efekt laenujäägi suurusele on suhteliselt suur, võrreldes majapidamiste mitmete teiste majanduslike ja sotsiaaldemograafiliste tunnustega. Finantsriski täielikult vältivatel majapidamistel on laenujäägi suurus keskmiselt 72% väiksem, võrreldes majapidamistega, kes on valmis mingil määral finantsriski võtma.
Majapidamiste optimistlikud ootused sissetuleku ja oma peamiseks elukohaks oleva kinnisvara hinna kasvu suhtes on positiivselt seotud majapidamiste laenutaotlemisega, kui mudelites pole teisi muutujaid, kuid majapidamiste põhiliste majanduslike ja sotsiaaldemograafiliste tunnuste lisamisel mudelitesse ootuste olulisus kaob.
Uurimusest nähtub, et majapidamiste riskikartlikkus ega ootused pole seotud laenuteenindamise koormusega (laenumaksete-sissetuleku suhtarvu näitaja). Tasub aga märkida, et laenumaksete-sissetuleku suhtarv ei ole täielikult kontrollitav majapidamise enda poolt, vaid võib ajas muutuda, näiteks intressimäärade või sissetulekute muutudes.
Uurimuses tuuakse välja mõnevõrra erinevad tulemused kinnisvaraga tagatud laenude ja kinnisvaraga tagamata laenude puhul. Kinnisvaraga tagatud laenude puhul on riskikartlikkus seotud laenukohustuse omamise tõenäosusega, kinnisvaraga tagamata laenude puhul aga laenujäägi suurusega. Tulemus on intuitiivselt loogiline. Kinnisvaralaen on suur kohustus pikaks ajaks ning sellise kohustuse võtmine eeldab teatud määral riskivõtmise julgust. Kinnisvaraga tagamata laenud on sageli väiksemad ja lühema tähtajaga ning riskivõtmise julgus mängib rolli eelkõige suuremate laenude puhul.
Uurimuses käsitletakse ka majapidamiste riski suhtumise võimalikke mõjutegureid. Selgub, et majapidamise või majapidamise viiteisiku sissetulek, haridustase, tööga hõivatus ja tajutud võimalus saada vajadusel majanduslikku abi sõpradelt või sugulastelt on negatiivselt seotud ning vanus positiivselt seotud finantsriski võtmise täieliku vältimise tõenäosusega. Samuti viitavad tulemused, et mehed on vähem riskikartlikud kui naised, kuigi soo efekt on suhteliselt väike võrreldes teiste eespool toodud näitajate mõjuga. Need tulemused Eesti kohta on sarnased mitmete teiste autorite varasemate uurimustega erinevate riikide ja regioonide kohta.
DOI: 10.23656/25045520/052021/0187
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.