3/2022 Karsten Staehr, Katri Urke. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ja valitsemissektori investeeringud Euroopa Liidu riikides
Eesti Panga Toimetised 3/2022
The European Structural and Investment Funds and Public Investment in the EU Countries
Paljudes Euroopa Liidu (EL) riikides on alates ülemaailmsest finantskriisist valitsemissektori investeeringud olnud väikesed ja vähenenud ning see võib pikemas perspektiivis olla majanduskasvule ja –arengule kahjulik. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid (ESIF) on peamiseks Euroopa Liidu poliitikainstrumendiks liiduülese majandusliku ja sotsiaalse konvergentsi alase eesmärgi saavutamiseks. Käesolevas artiklis hinnatakse, kas EL-i riikides esineb makroökonoomilisel tasandil seoseid ESIF fondide toetuste ja valitsemissektori investeeringute vahel.
Analüüsis kasutatakse 28 EL-i riigi aastaseid paneelandmeid perioodil 2000-2018. Regressioonis on sõltuvaks muutujaks valitsemissektori investeeringud ning regressoriteks viitajaga sõltuv muutuja, nelja erineva ESIF fondi toetused ja mitmed fiskaalsed ja makroökonoomilised kontrollmuutujad. Kõikides hinnangutes kasutatakse riigispetsiifilisi fikseeritud efekte ning seega on hinnatud mõju identifitseeritud riigisisesest ajalisest muutumisest. Kuna ESIF fondide dünaamika vahel esineb märkimisväärne korrelatsioon, on peamiseks väljakutseks see, kuidas eraldada iga ESIF fondi spetsiifiline efekt.
Käesolev analüüs näitab, et EL-i riikides on erinevatel ESIF fondidel valitsemissektori investeeringutele väga erinev mõju. Ühtekuuluvusfond toetab vähemarenenud EL-i riike, peamiselt Lõuna-Euroopas ja Kesk- ja Ida-Euroopas, ja sellest fondist tulevatel toetustel on lühiajalises perspektiivis praktiliselt üksühele ja pikaajalises perspektiivis sellest isegi suurem efekt valitsemissektori investeeringutele. See järeldus on kooskõlas Ühtekuuluvusfondi rõhuasetusega infrastruktuuri, transpordivõrkude ja energiatõhususe toetamisele. Euroopa Regionaalarengu Fondist, mis on suurim ESIF fond, tuleval rahastusel võib olla mõningane positiivne mõju valitsemissektori investeeringutele, aga see efekt on väike ja seda ei saa teha kindlaks mõistliku täpsusastmega. Maksed Euroopa Sotsiaalfondist ja maksed põllumajandust, kalandust ja maaelu arengut toetavatest fondidest ei tundu olevat seotud valitsemissektori investeeringutega EL-i riikides.
Tulemused on robustsed erinevatele spetsifikatsioonimuutustele, sealhulgas ülemaailmse finantskriisi aastate väljajätmisele, metoodika muutusele ja täiendavate kontrollmuutujate lisamisele. Tulemused on robustsed ka valimi jagamisele erinevateks riikide gruppideks, kuigi valitsemissektori investeeringute inertsuse püsivuses esineb gruppide vahel mõningaid erinevusi.
Tulemused tunduvad olevat kooskõlas erinevate ESIF fondide abikõlblikkuse ja jaotamise kriteeriumitega. Seda eriti Ühtekuuluvusfondi puhul, mis rahastab infrastruktuuride ja keskkonnaalaseid projekte ning üleeuroopalisi võrgustikke. Selle fondi üksühele mõju valitsemissektori investeeringutele lühiajalises perspektiivis ja võimalik, et kahekordne efekt pikaajalises perspektiivis, viitab sellele, et riikliku rahastuse väljatõrjumine on piiratud. Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja maaelu arengut toetavate fondide laiem kohaldamisulatus võib selgitada nende väikest või olematut mõju valitsemissektori investeeringutele.
DOI: 10.23656/25045520/032022/0193
Kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
