7/2022 Merike Kukk, Natalia Levenko. Pangalaenude intressimarginaalid Eestis erinevate laenutüüpide lõikes
Eesti Panga Toimetised 7/2022
Interest rate spreads in Estonia: Different stories for different types of loan
Uurimus avaldati 2024. aastal teadusajakirjas Research in International Business and Finance.
Eesti paistab Euroopa riikide seas silma kõrgete laenuintressimääradega, samal ajal kui hoiusemäärad on suhteliselt madalad. 2010ndate teises pooles suurenesid laenuintressimäärade erinevused võrreldes teiste Euroopa riikidega, kuigi 2020. aasta lõpust alates on näha intressimäärade mõningast alanemist. Kõrgemad laenuintressimäärad tähendavad pankade jaoks suuremaid intressimarginaale ehk suuremat erinevust laenu- ja hoiuseintressimäärade vahel. Läti keskpanga läbi viidud uuringu järgi on Balti riikide pangalaenude intressimarginaalid euroala suurimate seas isegi juhul, kui arvestada erinevustega pangapõhistes tegurites, millega intressimarginaalid on peamiselt seotud: panga finantseerimisstruktuuris ja laenude riskitasemes (Benkovskis jt, 2021). Suuremad laenumarginaalid tähendavad kõrgemat hinda ja seeläbi lisakulutusi laenajatele, mis vähendab investeerimisvõimalusi ja võib pikemas vaates aeglustada majanduskasvu.
Benkovskise jt (2021) uurimuses leitakse, et pankade intressimarginaalid on suuremad riikides, kus on kõrgem turukontsentratsioon. See positiivne seos on veelgi tugevam väikestel laenuturgudel. Arvestades et Eestis on Euroopa riikide kõrgeim pangandusturu kontsentratsioon, nagu on välja toodud ka hiljutises Eesti Panga toimetises (Kukk jt, 2022), on oluline mõista, millisel määral on intressimarginaalide ja seeläbi intressimäärade muutused tingitud turustruktuurist.
Käesolevas uurimuses kasutatakse pankade finantsandmeid kasumiaruannetest, bilanssidest ja Eesti Panga kogutud statistikast 2001. aasta I kvartalist kuni 2020. aasta I kvartalini. Intressimäärad ja intressimarginaalid erinevad laenutüüpide lõikes märgatavalt: pikaajalistel laenudel on need kõrgemad kui lühiajalistel laenudel ning tarbimislaenude intressimäärad ja marginaalid on teiste laenutüüpide intressimääradest tunduvalt kõrgemad. Seetõttu analüüsitakse nelja krediiditurgu eraldi: eluasemelaenude, tarbimislaenude, ettevõtete pikaajaliste (üle ühe aasta) ja ettevõtete lühiajaliste laenude intressimarginaale. Uurimistöös kasutatakse otsest intressimarginaali näitajat, st uute laenude ja uute hoiuste intressimäärade vahet.
Ho ja Saundersi (1981) kaheastmelise mudeli abil on võimalik eristada panga- ja turupõhiseid marginaalidega seotud tegureid, kusjuures turupõhised tegurid on seotud vastava laenuturuga ning on kõikide pankade puhul sarnased. Turupõhiste tegurite hulka arvatakse ka majandusolukorda iseloomustavad makronäitajad.
Tulemustest selgub, et erinevate laenutüüpide intressimarginaalid on seotud erinevate teguritega. Krediidirisk suurendab eelkõige pikaajaliste laenude – nii ettevõtete kui ka eluasemelaenude – marginaale. Turu mittetoimimist iseloomustav näitaja on kõige tugevamalt seotud tarbimislaenude intressimarginaaliga. Pankade suurem efektiivsus on seotud ettevõtete lühi- ja pikaajaliste laenude väiksema intressimarginaaliga, samal ajal kui pankade väiksem likviidsus on seotud lühiajaliste laenude (nii ettevõtete kui ka tarbimislaenud) suurema marginaaliga. Eraisikute laenude intressimarginaalid on seotud ka laenumahu muutustega – laenumahu kasvades on marginaalid väiksemad.
Mudeli teise astme arvutused näitavad, millised turupõhised tegurid on seotud turupõhise marginaaliga. Teise astme mudelina kasutatav ARDL keskendub näitajatevaheliste pikaajaliste seoste hindamisele. Mudeli tulemustest selgub, et turupõhine marginaal liigub koos majandustsükliga, täpsemalt töötusega: töötuse suurenedes kasvab ka kõikide laenutüüpide turupõhine marginaal, v.a eluasemelaenude oma, mis ei näi olevat majandustsükliga nii tugevalt seotud.
Turukontsentratsiooni vähenemine 2000ndatel alandas ka intressimarginaale kõikide laenutüüpide puhul, v.a tarbimislaenu marginaal, mis vastupidiselt tõusis turukontsentratsiooni vähenedes. 2010ndate teises pooles on turukontsentratsiooni muutused tõstnud laenumarginaale kõikidel laenuturgudel.
Tulemused tarbimislaenu marginaali kohta näitavad, et turg ei toimi hinnapõhiselt, kuna suurem konkurents ei suurenda survet hindadele ja marginaalidele. Järelikult ei ole tarbimisturul klientide jaoks hind kõige määravam, vaid olulisemad on teised tegurid. Sarnane negatiivne seos tarbimislaenu turukontsentratsiooni ja intressimarginaali vahel saadi Leedu keskpanga läbi viidud uuringus Leedu kohta (Karmelavičius jt, 2022).
Intressimäära tururisk, mõõdetuna talibori ja euribori volatiilsusega, on seotud ainult ettevõtete lühiajaliste laenudega – tururiski tõustes on marginaal suurem.
Uurimistöö peamine järeldus on see, et erinevaid laenuturge mõjutavad erinevad tegurid ning ka mõju ulatus varieerub. Uurimuse tulemused aitavad poliitikakujundajatel valida sobivad meetmed laenumarginaalide vähendamiseks, sest erinevatel krediiditurgudel toimivad meetmed erinevalt. Ühisjoonena kõikide laenuturgude kohta saab välja tuua, et võrreldes pangapõhiste teguritega on turupõhised tegurid intressimarginaalidega märksa tugevamalt seotud. Seetõttu on laenumarginaalide vähendamiseks tulemuslikum võtta kasutusele meetmeid, mis aitavad kaasa turupõhiste tegurite, näiteks turukontsentratsiooni muutumisele.
DOI: 10.23656/25045520/072022/0197
Autorite kontakt: [email protected], [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
