3/2023 Karsten Staehr, Oļegs Tkačevs, Katri Urke. Inflatsiooni ja inflatsiooniüllatuste mõju eelarvele: euroala riikide eelarve reaktsioonifunktsioonide näitel
Eesti Panga Toimetised 3/2023
Fiscal Performance under Inflation and Inflation Surprises: Evidence from Fiscal Reaction Functions for the Euro Area
Käesolev uurimistöö analüüsib inflatsiooni ja inflatsiooniüllatuste mõju eelarvele ning kasutab selleks eelarve reaktsioonifunktsioone. Analüüs hõlmab kaheteistkümne euroalaga esimesena liitunud riigi aastaseid andmeid alates 1999. aastast, mil euroala moodustati, kuni 2021. aastani, mis on viimane aasta enne 2022. aasta ekstreemset hinnatõusu.
Hindame eelarve reaktsioonifunktsioonide võrrandeid, kus sõltuvaks muutujaks on esmane eelarvetasakaal ja selle erinevad komponendid protsendina SKPst, regressoriteks ÜTHI või inflatsiooniüllatuste näitajad ning kontrollmuutujateks viitajaga sõltuv muutuja, võlatase protsendina SKPst ja SKP lõhe. Inflatsiooninäitaja kaasamine on juba iseenesest huvipakkuv, aga see võib vähendada ka riski, et oleme välja jätnud mõne olulise muutuja, mille puudumine mõjutab näiteks SKP lõhe mõju hinnangut. Võrrandite hindamiseks kasutame süsteemi üldistatud momentide meetodit (system GMM), et elimineerida saadud hinnangutest võimalik Nickelli nihe ja kahesuunaline kausaalsusest tulenev nihe.
Koefitsient, mis näitab ÜTHI inflatsiooni mõju esmasele eelarvetasakaalule, on positiivne ja umbes 0,7. See tähendab, et 1 protsendipunkti võrra kiirem inflatsioon toob kaasa esmase eelarvetasakaalu paranemise SKP suhtes 0,7 protsendipunkti võrra. Inflatsiooni positiivne mõju esmasele eelarvetasakaalule tuleneb nii eelarve tulude kui ka kulude poolelt. Tulude poolel toob kiirem inflatsioon kaasa suurema tulumaksude ja kaudsete maksude laekumise, kuid mitte suuremat sotsiaalkindlustusmaksete laekumist. Kulude poolel toob kiirem ÜTHI inflatsioon kaasa väiksemad esmased jooksvad kulud protsendina SKPst, kuid mõneti üllatuslikult ei tuvasta me mõju kapitalikuludele.
Peamised hüpoteesid inflatsiooni ja eelarvetulemuste vaheliste seoste kohta tuginevad eeldusele, et realiseerunud inflatsioon erineb oodatavast inflatsioonimäärast, mida kasutatakse eelarve planeerimisel ja täitmisel. Me kasutame inflatsiooniüllatuste kirjeldamiseks kahte lähendit, milleks on inflatsioonimäära muutus ning realiseerunud inflatsioonimäära ja Euroopa Komisjoni poolt möödunud sügisel prognoositud inflatsioonimäära vahe. Inflatsiooniüllatuse mõju koefitsient on mõlema lähendi puhul võrreldav inflatsiooni enda koefitsiendiga. Sellest järeldub, et ilmselt mängivad inflatsiooniüllatused eelnevalt leitud inflatsioonimäära mõju hinnangutes võtmerolli.
Tuleb rõhutada, et selles uurimuses leitud hinnatõusu mõju eelarvele on lühiperioodi mõju, mis leiab aset inflatsiooniga samal aastal. Me ei analüüsi inflatsiooni pikemaajalist ja teise ringi efektide mõju eelarvetasakaalule. Uurimuses leiti vähe märke inflatsiooni ja eelarvenäitajate vahelise seose mittelineaarsuse kohta. Tuleb siiski meeles pidada, et see tulemus põhineb perioodil, mil inflatsioon oli üldiselt suhteliselt väike ja sageli allpool euroala 2% inflatsioonieesmärki.
Selle uurimuse tulemustel on märkimisväärne tähendus ka eelarvepoliitika kujundamise, elluviimise ja hindamise jaoks. Kiire ja ootamatu inflatsiooni perioodid võivad parandada samal aastal eelarvetasakaalu ja seega varjata teatud määral tegelikku eelarvepositsiooni. On ka tõenäoline, et ootamatult aeglane inflatsioon võib eelarvetasakaalu halvendada. Samuti viitab käesolev uurimus sellele, et majandustsükkel võib eelarvepositsiooni mõjutada mitte ainult SKP lõhe või muude majandustsükli näitajate, vaid ka inflatsioonimäära kaudu, mis omakorda rõhutab selle näitaja prognooside olulisust.
DOI: 10.23656/25045520/032023/0200
Autorite kontakt: [email protected]
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga, Läti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
