5/2023 Eva Branten. Sissetulekuootused, suhtumine finantsriski ja majapidamiste laenuvõtuotsused
Eesti Panga Toimetised 5/2023
Income expectations, risk attitudes and household borrowing decisions
Käesolevas uurimuses käsitletakse seoseid majapidamiste sissetulekuootuste, finantsriski suhtumise ja laenuvõtmise vahel. Peamine uurimisküsimus on, kas peale majapidamise põhiliste majanduslike ja sotsiaaldemograafiliste tunnuste mängivad laenutaotlemise ja laenukohustuste suurenemise prognoosimisel rolli ka ootused ja riskikartlikkus. Uurimisküsimus on oluline seetõttu, et liigoptimistlikud ootused ja valmidus võtta liiga suurt finantsriski võivad tekitada üle jõu käivaid laenukohustusi.
Uurimistöö teoreetiline lähtekoht on elutsükli/püsiva sissetuleku teooria (Life-cycle/Permanent Income Hypothesis, vt Modigliani ja Brumberg (1954), Friedman (1957)). Uurimus panustab majapidamiste laenuvõtmise teema käsitlusse mitmel viisil. Esiteks võib uuenduslikuna välja tuua uurimistöös rakendatavate mudelite ülesehituse. Mõnes varasemas uurimuses on küll vaadeldud seoseid majapidamiste majandusliku olukorra ootuste ja võlakohustuste kasvu vahel, kuid käesolevas uurimuses on kasutatud andmete paneelkomponenti ja seletavate muutujate väärtused on võetud sõltuvate muutujate väärtustega võrreldes varasemast uuringuküsitlusest. Seega lähtuvad mudelid loogikast, et seletavate muutujate seisundid eelnevad laenuvõtuotsustele. Fikseeritud efektidega paneelandmete mudelid võimaldavad arvesse võtta ka majapidamiste ajas püsivaid mittevaadeldavaid tunnuseid, mis võivad laenuotsuseid mõjutada.
Teiseks on varasemates uurimustes küll riskikartlikkuse ja võlakohustuste suuruse vahelisi seoseid käsitletud, kuid tähelepanuta on jäänud riskikartlikkuse ja konkreetsel perioodil laenamise seosed. Kuna käesolevast uurimusest selgub, et üsna suur osa majapidamisi muudab aja jooksul oma suhtumist finantsriski võtmisse, on asjakohane uurida ka seda seost.
Uurimuses kasutatakse leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringu (Eurosystem Household Finance and Consumption Survey, HFCS) mikroandmeid. Paneelandmete mudeleid hinnatakse HFCSi esimese, teise ja kolmanda küsitluse andmetel viie Euroopa Liidu riigi majapidamiste kohta: Belgia, Hispaania, Itaalia, Küpros ja Saksamaa. Lisaks hinnatakse robustsusanalüüsina ristandmete logistilise regressiooni mudeleid kümne Euroopa Liidu riigi majapidamiste andmetel: Belgia, Eesti, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Poola, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia. Kuigi leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringut viib läbi rohkem riike, on nimetatud riikide andmetes olemas käesoleva uurimistöö jaoks vajalikud muutujad ja paneelkomponent, mis tähendab, et majapidamiste valim on eri küsitlustes osaliselt sama. Uuringu esimene küsitlus viidi enamikus riikides läbi 2010.–2011. aastal, teine küsitlus ajavahemikus 2013. aastast kuni 2015. aasta esimese pooleni ja kolmas küsitlus 2017. aastal.
Majapidamise sissetulekuootusena vaadeldakse majapidamise hinnangut sellele, kas tema sissetulek järgmisel aastal kasvab rohkem, vähem või umbes sama palju kui hinnad. Finantsriski suhtumist kirjeldatakse majapidamise hinnanguga, kui palju finantsriski on ta valmis säästmisel või investeerimisel võtma: olulisel määral (oodates seejuures olulist tulusust), keskmisest kõrgemal määral (oodates seejuures keskmisest kõrgemat tulusust), keskmisel määral (oodates seejuures keskmist tulusust) või pole ta valmis üldse finantsriski võtma. Laenuvõtmise näitajatena, mis on mudelites sõltuvad muutujad, vaadeldakse järgmiseid aspekte: 1) fiktiivne muutuja, kas majapidamine on viimase kolme aasta jooksul laenu taotlenud; 2) fiktiivne muutuja, kas majapidamise võlgnetav summa suurenes küsitluste vahele jäävate perioodide ajal; 3) fiktiivne muutuja, kas majapidamise kinnisvaraga tagatud laenud suurenesid küsitluste vahele jäävate perioodide ajal; 4) fiktiivne muutuja, kas majapidamise kinnisvaraga tagamata laenud suurenesid küsitluste vahele jäävate perioodide ajal.
Uurimistöö põhjal võib järeldada, et optimistlikud ootused on positiivselt seotud majapidamise kinnisvaraga tagatud laenukohustuste kasvuga, ent seos kinnisvaraga tagamata laenude suurenemisega on ebaoluline. Tulemus on intuitiivselt põhjendatav, kuna kinnisvaraga tagatud laen on enamasti pikaks ajaks võetud suur kohustus ning kinnisvara soetamist on majanduslikult kehvematel aegadel üldiselt võimalik edasi lükata. Kinnisvaraga tagamata laen aga on tavaliselt väiksem ja lühema tähtajaga ning vajadus selle järele võib olla kiireloomuline. Ootuste seos laenu taotlemisega ei ole selge – mõned uurimistöös hinnatud mudelid näitavad positiivset seost, kuid mõnes mudelis statistiliselt oluline seos puudub.
Uurimistöö näitab, et peale majapidamiste põhiliste majanduslike ja sotsiaaldemograafiliste tunnuste ei anna nende suhtumine riski võlakohustuste suurenemise prognoosimisel erilist lisateavet, kuid riskikartlikkus on laenu taotlemisega negatiivselt seotud. Majapidamised, kes ei soovi üldse finantsriski võtta, taotlevad laenu umbes 3 protsendipunkti väiksema tõenäosusega kui teised majapidamised. Käesoleva uurimistöö ja varem sarnastel teemadel tehtud uurimistööde tulemuste kokkuvõttes võib väita, et riski suhtumine on oluline majapidamiste võlakohustuste suuruse kirjeldamisel, kuid ebaoluline võlakohustuste suuruse muutuse kirjeldamisel mingil perioodil.
DOI: 10.23656/25045520/052023/0204
Autori kontakt: [email protected]
Toimetise autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
