1/2025 Nicolas Reigl. Viivislaenude põhjustajad: empiiriline analüüs peamiste tegevusalade arvestuses
Eesti Panga Toimetised 1/2025
Determinants of Non-Performing Loans: An Empirical Analysis Across Major Sectors
Viivislaenud kujutavad endast märkimisväärset ohtu finantsstabiilsusele, kuna need nõrgendavad pankade bilansse, piiravad laenuandmisvõimet ja võivad majandusraskuste ajal võimendada süsteemseid riske. Kuigi varasemates uuringutes on viivislaene koondtasandil põhjalikult analüüsitud, on meil endiselt piiratud arusaam sellest, kuidas erinevad majandussektorid finantsšokke kogevad ja neist taastuvad. Käesolevas artiklis analüüsitakse tegevusalade põhist viivislaenude dünaamikat Eestis – riigis, kus majandustsüklid on ajalooliselt avaldanud märkimisväärset mõju laenude kvaliteedile.
Enne 2008.–2009. aasta üleilmset finantskriisi oli arenenud riikide laenuportfelli kvaliteet suhteliselt stabiilne. Kriis põhjustas aga järsu majanduslanguse, mis tõi kaasa viivislaenude märkimisväärse suurenemise, eriti Eestis, kus valitses sügav majanduslangus. Siinses ehitussektoris suurenes viivislaenude maht umbes 2%-lt 2007. aastal peaaegu 20%-ni 2009. aastaks. Finantsraskustega seisid silmitsi ka kinnisvarasektor ning mitmed muud valdkonnad.
Käesolevas uuringus analüüsitakse viivislaenude tegevusalapõhiseid tegureid Eestis, kasutades Eesti Panga andmestikku. Andmekogum sisaldab ettevõtete viivislaene, mida eristatakse kuue peamise tegevusala lõikes. Analüüs hõlmab ajavahemikku 2005. aasta esimesest kvartalist 2023. aasta neljanda kvartalini ning kasutab aegridade regressiooni, et uurida, kuidas makromajanduslikud tingimused ja tegevusalapõhised finantsmuutujad mõjutavad viivislaenude osakaalu. See aitab paremini mõista makrofinantsriske, luues silla viivislaenude makrotaseme analüüside ja ettevõtete tasandi uuringute vahele ning keskendudes tegevusalapõhistele krediidiriskidele. Töös näidatakse, et viivislaenude dünaamika on tugevalt mõjutatud majanduse tsüklilistest kõikumistest, aga krediidiriski ulatust ja püsivust mõjutavad ka tegevusalapõhised tegurid.
Uuringu empiirilised tulemused näitavad, et viivislaenud on ajas väga püsivad, mis tähendab, et varasem viivislaenude maht mõjutab tugevalt ka tulevast laenude kvaliteeti. Üleilmsel finantskriisil oli püsiv mõju viivislaenudele, mis tõi kaasa laenude tootluse järsu halvenemise mitmel tegevusalal. Enamuse tegevusalade lõikes omavad kõige tugevamat selgitusjõudu viivislaenude prognoosimisel majandustsükli näitajad, eelkõige töötuse määr ja SKP reaalkasv. Võla ja brutotegevusülejäägi suhtarv, mis mõõdab ettevõtete võimet oma võlga teenindada, on samuti seotud viivislaenudega mitmes tööstusharus. Tegevusalapõhised näitajad on siiski üldiselt väiksema tähtsusega kui majandustsükli indikaatorid. Selles osas on erandiks hulgi- ja jaekaubanduse valdkond, kus ettevõtete finantsvõimendus ja kasumlikkus avaldavad olulist mõju tulevaste viivislaenude mahtudele.
Üllataval kombel on intressimääradel viivislaenudele vaid piiratud mõju ja nende statistiline olulisus on väga tundlik selle suhtes, millist viitaegade struktuuri on modelleerimisel kasutatud.
Täiendavalt saab välja tuua, et eluasemehinnad omavad selgitavat mõju viivislaenude prognoosimisele ehitussektoris, kuid mitte kinnisvarasektoris. Meie analüüs näitab ka, et kui ettevõtted on laenude tasumisega raskustes kinnisvarasektoris, kandub negatiivne mõju sealt üle ehitussektorisse ning toob seal kaasa viivislaenude osakaalu kasvu.
DOI: 10.23656/25045520/012025/0219
Autori kontakt: [email protected].
Teemapaberi autori arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
