4/2025 Jaanika Meriküll. Teise pensionisamba varajaste väljamaksete mõju majapidamiste finantsolukorrale ja inflatsioonile
Eesti Panga Toimetised 4/2025
The impact of early pension withdrawals on household finances and inflation
Sajandivahetusel võtsid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid kasutusele kolmesambalise pensionisüsteemi ja Eestigi reformis oma süsteemi samamoodi. Esimese samba moodustas regulaarsete sissemaksetega riiklik pension, teise samba moodustas isiklik sissetulekul põhinev pensionifond ning kolmandaks sambaks sai esimest kaht täiendav vabatahtlik pensionifond. 1983. aastal või hiljem sündinute jaoks on teine sammas kohustuslik. Varem sündinud inimesed said ise valida, kas liituda, kuid liitunute jaoks oli teine pensionisammas kohustuslik kuni pensionieani. Seda süsteemi muudeti 2021. aastal nii, et teisest pensionisambast lubati raha välja võtta isegi enne pensioniiga. Reformi peapõhjus oli pensionifondide kehv tootlus – eeldati, et iseseisvalt investeerides saavutavad majapidamised parema tootluse. Reformi toimumise ajaks kogus teise pensionisambasse raha kolm neljandikku tööealistest ning viiendik neist otsustas oma pensionisäästud välja võtta. Väljavõetud rahasumma oli aastasest SKPst lausa 4,6%.
Siinses toimetises hindame, kuidas mõjutas nõnda suur likviidsusšokk majapidamiste finantsseisu, sealhulgas nende tarbimist, sääste, investeeringuid ja laene, ning millist mõju avaldas see kõik inflatsioonile. Keskendume lühiajalisele vaatele ning hindame muutuseid, mis toimusid viie kvartali jooksul, 2021. aasta kolmandast kvartalist kuni 2022. kolmanda kvartalini. Tähelepanu all on just raha väljavõtmise esimene laine 2021. aasta septembris ning uurime selle agregeeritud mõju. Kasutatud on rahvamajanduse arvepidamise (National Accounts, NA) ja rikkuse jaotuse (Distributional Wealth Accounts, DWA) agregeeritud andmeid. Agregeeritud mõju põhjal simuleerime mõju raha väljavõtjate grupile, kasutades majapidamiste bilanssi, mis on pärit just enne reformi 2021. aastal läbi viidud leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringust (Household Finance and Consumption Survey, HFCS). Nende andmete põhjal uuritakse ka, kuidas majapidamised raha väljavõtmise ja pensionisambasse jäämise vahel jagunevad olenevalt sellest, milline on nende tarbimise piirkalduvus (marginal propensity to consume, MPC). Selleks, et uurida inflatsioonile avalduvat mõju, kasutatakse sama maksumäära metoodikal leitud ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) andmeid ning lisaks jaotatakse inflatsioon nõudlus- ja pakkumiskomponentideks Shapiro (2023) meetodit kasutades. Põhiline mõju hindamise meetod on sünteetiline erinevus erinevustes (difference-in-differences) (Arkhangelsky jt, 2021), mille puhul moodustatakse Eesti agregeeritud andmete kohta sünteetiline kontrollgrupp, kuhu on koondatud 18 ELi liikmesriigi agregeeritud andmed.
Leiame, et pärast reformi hoiuste maht kasvas, tarbimislaenude jääk vähenes ja tarbimine suurenes. Eriti palju suurenes tarbimine 2021. aasta kolmandas kvartalis, esimesel kuul pärast raha väljavõtmist. Hinnanguliselt suurenes raha väljavõtnud inimeste tarbimine viimase reformieelse kvartaliga võrreldes 29% ja viimase reformieelse kuuga võrreldes 87%. Ka hoiuste maht kasvas kõige rohkem just esimesel reformijärgsel kuul, kuid seejärel hoiuste maht aasta jooksul vähenes. Tarbimislaenude jääk vähenes aga edasi ja see mõju oli kõige suurem üks aasta pärast raha väljavõtmise esimest lainet. Muudatus tõi kaasa lühiajalise riskantsete finantsvarade kasvu, kuid kolmandaks reformijärgseks kvartaliks oli see mõju kadunud. Me ei leidnud, et reform oleks mõju avaldanud eluasemelaenude jäägile.
Arvestades muudatuse mõju majapidamiste finantsseisule, hindame, kuidas välja võetud raha ära kulutati. Hinnangute alusel hoiti neli kvartalit pärast esimest raha väljavõtmise lainet poolt rahast endiselt hoiustel, 30% rahast kasutati tarbimislaenude tagasimaksmiseks ning 15% kulutati tarbimisele. Nendest hinnangutest võib järeldada, et aasta pärast sissetulekušokki oli väljavõetud raha tarbimise piirkalduvus 15%. See protsent on väiksem kui eelarvestiimuliks mõeldud pensioniraha väljavõtmise kulutuste piirkalduvus (marginal propensity to spend, MPX) (Kreiner jt, 2019; Hamilton jt, 2024). Siiski oli Eestis väljavõetud raha hulk suur, väljavõtjate 7,5 kuu sissetulek, ning 15% suurune marginaalne tarbimiskalduvus vastab ühe kuusissetuleku ära kulutamisele. HFCSist saadud majapidamiste tasandi andmed näitavad, et suure marginaalse tarbimiskalduvusega majapidamised valisid pensioniraha väljavõtmise ning see võimendas reformijärgset tarbimist.
Samuti leidsime, et reform kiirendas inflatsiooni. Seda mõju oli kõige tugevamini näha teises ja kolmandas raha väljavõtmisele järgnenud kvartalis. Muudatuse tõttu kiirenes inflatsioon 1-2 protsendipunkti rohkem, kui see muidu oleks kiirenenud. Inflatsiooni jaotamine pakkumis- ja nõudluspoole komponentideks viitab sellele, et nõudlusest tõukuv inflatsioon tekkis vahetult reformile järgnenud perioodidel. Need ÜTHI komponendid, mis olid sünteetilise „erinevus erinevustes“-mudeli alusel muudatusest mõjutatud ja olid mõjutatud ka positiivse pakkumisteguri tõttu, olid rõivad, koduhooldusvahendid, sõidukid ja paljud vaba aja veetmise võimalused.
DOI: 10.23656/25045520/042025/0222
Autori kontakt: [email protected].
Toimetise autorite arvamused ei pruugi ühtida Eesti Panga ega Euroopa Keskpanga ametlike seisukohtadega.
